Arstiteaduse õppekava arendustöö

• Miks vajab arstiteaduse õppekava uuendamist?

  Praegune õppekava on loonud tugeva vundamendi kõigile Eestis töötavatele arstidele. Õppekava uuendamine ei tähenda, et seni tehtu oleks puudulik. Aja jooksul on aga ilmnenud uusi võimalusi õppe arendamiseks, kaasajastamiseks ning paremaks sidumiseks tänapäevase meditsiini, tervishoiusüsteemi ja ühiskonna vajadustega.

  Üheks oluliseks küsimuseks on see, millised teadmised, oskused ja pädevused peaksid arstiteaduse õppekava lõpetajal olema. Kuigi nii õppejõud, haiglad kui ka riik on ühel meelel, et lõpetaja on üldarst, tõlgendatakse seda mõistet praktikas siiski erinevalt. Seetõttu on vaja saavutada selgem ühine arusaam sellest, millise ettevalmistuse peaks õpe tulevasele arstile andma.

  Lisaks võeti Eestis vastu uus kõrgharidusstandard, millele peavad kõik õppekavad vastama hiljemalt 2028/2029. õppeaastaks. See andis hea võimaluse vaadata arstiteaduse õppekava tervikuna üle ning mõelda läbi, kuidas toetada tulevaste arstide ettevalmistust veelgi paremini.

• Milliseid oskusi vajab tuleviku arst?

  Lisaks meditsiiniteadmistele vajab tulevane arst ka üldoskusi, nagu head suhtlemis- ja meeskonnatööoskust, digipädevust ja valmisolekut pidevaks enesetäiendamiseks. Tänapäeva tervishoiud eeldab arstilt üha enam koostööd erinevate spetsialistidega, oskust kasutada uusi tehnoloogiaid ning võimet kohaneda kiiresti muutuvas keskkonnas. Seetõttu näeb uus kõrgharidusstandard ette, et erialaoskuste kõrval tuleb kõigil Eesti õppekavadel arendada ka üldoskusi.

• Kuidas õppekava arendustöö välja näeb?

  Õppekava uuendamine tähendab õppe eesmärkide, õppeainete, õpetamis- ja hindamisvahendite ning praktika korralduse terviklikku ülevaatamist.

  Samuti on arendustöö meeskond külastanud Rootsi ja Hollandi ülikoole, et saada ülevaade sealse meditsiinihariduse ülesehitusest. Eeskuju võetaks ka näiteks Kanadast ja Soomest, kuid eesmärk pole ühegi teise riigi süsteemi kopeerimine, vaid erinevate lähenemiste tugevuste ühendamine ja Eesti konteksti sobivate lahenduste rakendamine.

  Arendusprotsessi kaasatakse ka üliõpilasi ja arst-residente, et saada nende vahetut tagasisidet ning arvestada õppekava kujundamisel õppijate kogemuste ja vajadustega.

• Millistele standarditele uus õppekava põhineb?

  Õppekava arendamisel lähtutakse nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest standarditest ja soovitustest. Nende hulka kuuluvad Eesti kõrgharidusstandard, CanMEDS-i pädevusraamistik ning Maailma Meditsiinihariduse Föderatsiooni (WFME) standardid.

• Kes kuuluvad arendustöö meeskonda?

  Õppekava uuendamise algatas Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Ruth Kalda. Projektimeeskonda juhib Joel Lumpre. Arendustöös osaleb üle 40 õppejõu, üliõpilase ja arst-residendi.

• Millal uus õppekava rakendub?

  Esimesed arstitudengid alustavad uuel õppekaval 2028. aasta sügisel. Varem arstiteadusesse astunud üliõpilased lõpetavad õpingud praeguse õppekava alusel.

• Mida tähendavad lühendid nagu OSKE ja EPA?

  OSKE – objektiivne struktureeritud kliiniline eksam

  EPA (entrsutable professional activity) – konkreetsete tööülesannete või tegevuste kogum, mida üldarst saab vastava pädevuse omandamisel iseseisvalt ja vastutustundlikult sooritada ilma otsese juhendamiseta. EPA-d peavad olema selgelt piiritletud ja hinnatavad.

ALGATAMINE

1. Projekti lähteülesande kirjeldus (jaan – veeb 2025).
See hõlmab lähteülesande sõnastamist, õppekava hindamise ja kavandamise aluseks olevate standardite valimist, projektimaterjalide koostamist ning ülesannete jaotamist projektitiimide ja osapoolte (üliõpilaste, nooremarstide, õppejõudude, patsientide, tööandjate ja riigiasutuste esindajate) vahel.

2. Üldine vajaduste hindamine ja taustauuringud (jaan – aprill 2025).
See hõlmab õppekava kohta seni kogutud andmete struktureerimist ja analüüsimist ning rahvusvaheliste arstiteaduse õppekavadele kohalduvate standardite väljavalimist. Samuti kirjeldab see etapp arendusega seotud riskid.

PLANEERIMINE

3. Osapoolte ja tööturu vajaduste kirjeldamine (märts – november 2025).
See etapp lähtub eelmises kahes etapis kogutud andmetest, riskianalüüsist ja valitud standarditest ning kirjeldab erinevate osapoolte ootused arstiteaduse õppekavale ja selle lõpetajale. Selle etapi käigus kujuneb arusaam sellest, milline on praegu üldarsti roll ja pädevused Eesti tervishoiusüsteemis ning milliseks võivad need lähitulevikus areneda. Samuti kirjeldab see etapp kavandatavateks muudatuseks olemasolevad ressursid.

4. Õppekava eesmärkide sõnastamine ja pädevusstandardi koostamine (september-
märts 2026).
See etapp hõlmab arstiteaduse õppekava üldeesmärkide sõnastamist ja eesmärkide korrastamist ühe tervikliku pädevusstandardi alla.

5. Õppekava ülesehituse ja korraldamise kirjeldamine (detsember 2025 - detsember 2026).
See etapp hõlmab uuendatud õppekava eesmärkide ning pädevusraamistiku sobitamist õppekava korralduslike põhimõtetega (nt pädevuspõhine õpe, probleemipõhine õpe, õppekavade sidusus). Selle etapi lõpuks arutatakse juba esimesi visandeid uuendatud õppekava ülesehitusest ning on koostatud strateegia õppekava elluviimiseks ja juhtimiseks.

ELLUVIIMINE

6. Õppe kavandamine (september 2026 – juuni 2027).
See etapp hõlmab õppekava eesmärkide ja korralduslike põhimõtete ülekandmist
konkreetseteks hindamis- ja õppetegevusteks. See tähendab nt õppeainete või moodulite kavandamist ning nende koondamist mooduliteks ja/või kursusteks. Selle etapi lõpuks on meil valmis esimesed uued tunniplaanid.