Uudised

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuringust selgus, et saja-aastaste eestlaste seedetrakti mikrobioota on liigirikkam ja mitmekesisem kui noortel. Teadlaste hinnangul saaks neid teadmisi rakendada mikrobioota tervise ja seeläbi mikrobioota omaniku tervise parandamiseks. Samuti saab tõenäoliselt eakate mikroobikooslustest eraldada suure probiootilise potentsiaaliga bakterid, mis aitaksid hoida ja edendada praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist.

Koos krooniliste haiguste sagenemisega kasvab ka ravimite kasutamine. Hulgiravimikasutajate suurim probleem on koos- ja kõrvaltoimed, mis võivad vähendada ravimite tõhusust ja olla ohtlikud. Farmaatsiateadlaste arvates võiksid hulgiravimikasutajatele toeks olla spetsialistid, kes neid nõustaksid. Eestis ellu viidud juhtprojektis katsetati ravimite kasutamise hindamise teenuse pakkumist apteegis ja riigi toel loodetakse projektiga jõuda laiema sihtrühmani.

Koroonatemaatika moodustas kõikidest Tartu Ülikooli möödunud aasta kajastustest 40%. Enim tähelepanu pälvinud teemad olid koroonaviiruse seireuuring ja Raatuse ühiselamu koroonapuhang. Ülikooli kõneisikute TOP 10-s on neli meditsiiniteaduste valdkonna teadlast ja korduvalt meedias üles astunud valdkonna teadlasi on mitukümmend.

Möödunud aasta novembris alanud Tartu Ülikooli katseuuringust selgus, et koroonaviiruse testimiseks sobib ka süljeproov. Süljeproovi täpsus osutus võrreldavaks ninaneelukaapega ning uuritavad hindasid süljetestimist üldjuhul mugavaks ja lihtsaks. Süljeproov sobib koroonaviiruse testimiseks ninaneelukaape proovi alternatiivina.

E-kursuse kvaliteedimärki kandev Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi e-kursus „Ravimitest maakeeli“ annab ravimimaailma kohta tõenduspõhised baasteadmised, mis aitavad orienteeruda tänapäevases infotulvas. 1. märtsil algavale järjekordsele kursusele on oodatud nii meditsiiniteaduste kui ka teiste valdkondade üliõpilased, aga samuti kõik muud huvilised. Registreerimine on juba alanud.

Kui patsient on haiglast koju naasnud, jääb tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamine ennekõike lähedaste kanda. Lähedaste hinnangul jagatakse iseseisva statsionaarse õendusabi osakondades mitmekülgset teavet, mis aitab patsiendiga kodus toime tulla, kuid selle kõrval on ka puudujääke, selgus Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös.

Meie elust käib läbi palju inimesi, kes tekitavad meis erinevaid tundeid ja emotsioone, nende hulgas ka armastust. Kuidas armastust ära tunda ja kas see võib olla petlik? Miks valida väga hoolikalt seda inimest, kelle peale meie süda kiiremini põksuma hakkab? Kui sageli käia tervisekontrollis, et armastus kestaks? Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avavad, mis peitub diagnoosi „armastus“ taga.

Tartu teadlased ja arstid rõhutavad lihtsaid põhimõtteid, mille igapäevane järgimine aitab tuua soodsaid muutusi ülekaalu ja rasvumisega kimpus olevate laste elus: päev alaku süsivesikurikka hommikusöögiga ja õhtusööki söödagu koos perega, nälga peletab juurvili ja janu kustutab vesi, vähem aega ekraani taga istumisele ning rohkem aega aktiivsele liikumisele.

Ülekaaluliste ja rasvunud laste arv maailmas ja ka Eestis on kasvamas. Seda mõjutab muu hulgas istuv eluviis, mis on suurel määral seotud laste kehalise inaktiivsuse ja üleliigse ekraaniajaga. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös nähtus, et soovitust liikuda ööpäevas 60 minutit ei täitnud 43% lastest, 71% lastest hoopis oli istuvas asendis enam kui kuus tundi päevas ning 83% lastest ületas soovituslikku ekraaniaega, veetes seal enam kui kaks tundi päevas.

Teadustöö teemal „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ tõi inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Kollektiivi kuuluvad siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ja inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips.

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringus asutakse viiruse leviku kõrval hindama ka seda, kui paljude inimeste organismis on viiruse vastu tekkinud antikehad ning millisel hulgal neid on. Nii saab peale viiruse levimuse ülevaate ka võimaliku immuunsuse saavutanute osakaalust täiskasvanud elanike seas.

In memoriam professor Tiina Talvik (21.04.1938–09.02.2021) Eesti lastearste, neurolooge ja teadlaskonda on tabanud valus kaotus – lahkus Õpetaja, lasteneuroloogia ja kliinilise geneetika rajaja professor Tiina Talvik. Tiina Talvik lõpetas 1962. aastal TÜ arstiteaduskonna raviosakonna. Lastehaiguste dotsent Leida Keres kutsus noore neuroloogiahuvilise Tiina tööle Tartu Linna Kliinilisse Lastehaiglasse, kus ta töötas aastail 1962–1968 arst-lasteneuroloogina. See pediaatriline praktika oli ettevalmistus tulevaseks eluks.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumiga ühines külalisprofessorina silmapaistev teadlane ja Helsingi Ülikooli õppejõud Hélder A. Santos, kes on oma praeguses töös ühendanud inseneriteaduse, farmaatsia ja meditsiiniuuringud.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased avaldasid esimesed Eesti andmed koroonaviiruse antikehade püsivuse kohta pärast asümptomaatilist või kergekujulist haiguse põdemist – 80%-l uuritavatest olid antikehad ka kaheksa kuud hiljem.

Kokku osutasid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadlased avalikule ja erasektorile lepingulisi teenuseid 2020. aastal 1 078 520 miljoni euro väärtuses. 23 projekti taga on vastutavate täitjatena 14 teadlast. Meditsiiniteaduste valdkonnast on projektide vastutavate täitjatena panustanud teenuslepingutesse

2020. aastal tõid Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased Tartu Ülikooli 14 625 069 euro väärtuses toetuslepinguid. 49 toetuslepingu taga on vastutavate täitjatena 38 valdkonna teadlast.

Täna, 14. jaanuaril toimuval kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!“ saavad gümnasistid koguda teavet ülikoolilinna õppimisvõimaluste kohta ning avardada oma silmaringi konverentsil ja töötubades. Kõrghariduspäev toimub tänavu kuuendat korda, kuid erinevalt varasemast täielikult veebis.

Kes meist ei oleks joonud mõnd ravimteed või maitsestanud oma toitu maitsetaimedega – see tegevus on enamiku inimeste jaoks argirutiin. Oled sa aga mõelnud, millised raviomadused on maitsetaimedel, mida sa tarbid? Sinu jaoks on kindlasti tuttavad nii sibul, sigur, lavendel, rosmariin kui ka sinep, aga kas sa tead, milles peitub nende tervistav võlujõud? Professor Ain Raal avas maitsetaimedemaailma Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis. SIBUL

Täna ja homme kogunevad enam kui 650 meditsiini- ja tervishoiuvaldkonna töötajat veebikonverentsile „Kliinik 2021“, et kuulata 55 erialaeksperdi käsitlusi päevakohastest tervishoiu- ja meditsiiniteemadest. Iga-aastane konverents annab arstidele, hambaarstidele, õdedele, ämmaemandatele, apteekritele ja teistele tervisevaldkonna töötajatele võimaluse avardada erialast silmaringi ja selle tulemusel patsiente üha paremini ravida.

17.-19. veebruarini toimub Tartu Ülikooli eestvedamisel rahvusvaheline reproduktiivgeneetika ja -genoomika veebipõhine talvekool, kus astuvad üles reproduktiivmeditsiiniga tegelevad teadlased Tartu Ülikoolist ja paljudest teistest Euroopa ülikoolidest. Talvekooli on osalema oodatakse kõiki reproduktiivmeditsiinist huvitatud doktorante ja teadlasi. Talvekooli eesmärk on laiendada doktorantide ja teadlaste silmaringi ja tutvustada uusimaid reproduktiivmeditsiinialaseid teadussaavutusi.