Uudised

Vereproovist viiruse antikehi määravate testide tundlikkus võib erineda väga suurel määral. Parima tulemuse võib anda mitme testi kombineerimine, viitab Tartu Ülikooli teadlaste uuring. Koroona sümptomite ilmnemisel võetakse inimeselt esmalt ninaneeluproov, millega kontrollitakse viiruse olemasolu. Kui aga on soov tuvastada viirusega kokkupuude inimesel, kel haigustunnuseid pole, või vastupidi, uurida, millise raske haiguse inimene äsja läbi põdes, siis tuleb appi vereproovist antikehi määrav test.

Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadlased ja arstid hindasid uue revolutsioonilise meetodi, voolutsütomeetria kasutamist Eesti meeste kusitipõletiku diagnoosimisel. Teadusajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringus kinnitasid nad meetodi tõhusust ja näitasid, et peamine kusitipõletiku põhjus on klamüdioos. Kõige tugevamat põletikku tekitas gonorröa.

Meditsiiniteaduste valdkonnas valmis praktiline juhend õppejõududele, mis võtab kümne punktiga kokku tingimused, millele üks veebipõhine kursus peaks vastama. Samast leiab ka viited videojuhistele, mis näitavad, kuidas vajalikke muudatusi sisse viia.

Eesti Teaduste Akadeemia tunnustas Karl Sclossmanni nimelise medaliga Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professorit Irja Lutsarit, et kõrgelt hinnata tema panust COVID-19 kriisi leevendamisel. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere lausus, et suuresti tänu Irja Lutsari kompetentsile ja kogemusele tehti õigeid otsuseid, anti valitsusele pädevat nõu ning veendi ühiskonda rakendama teaduslikult põhjendatud käitumisnorme.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast pälvis aasta programmijuhi tiitli arstiteaduse ingliskeelse õppekava programmijuht, lastegastroenteroloogia dotsent Oivi Uibo. Dotsent Uibo kandidatuuri esitas komisjonile meditsiiniteaduste valdkonna nimel dekaan Margus Lember, kes hindab kõrgelt tema panust õppekava arendamisel. Dekaan tõstis tema tugevamate külgedena esile tudengisõbralikkuse ning õppekava arendamisel selge ning kindla visiooni omamise.

Koroona sümptomite ilmnemisel võetakse inimeselt esmalt ninaneeluproov, millega kontrollitakse viiruse olemasolu. Kui aga on soov tuvastada viirusega kokkupuude inimesel, kel haigustunnuseid pole, või vastupidi, uurida, millise raske haiguse inimene äsja läbi põdes, siis tuleb appi vereproovist antikehi määrav test.

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlaste hiljutine ravimtaimede kasutamise uuring näitas, et eestlane joob aastas keskmiselt 20 tassi taimeteed ja sellest kolmes tassis on teekummel. Rahvusülikooli 101. aastapäeval anti teekummeli ja lõhnava kummeli uurijale Janne Sepale üle tänavune Florese fondi stipendium. Stipendiumifondi Flores on loonud Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsiga, et toetada Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilaste ja doktorantide õppe- ja teadustööd farmakognoosia valdkonnas.

Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel algab 26. novembril koroonaviiruse levimuse uuringu uus etapp. Selle eesmärk on teha kindlaks koroonaviiruse leviku ulatus täiskasvanud elanike hulgas ja hinnata selle muutust võrreldes kahe nädala taguse uuringuga. Samuti vaadeldakse uues etapis muutusi inimeste käitumismustris seoses valitsuse kehtestatud piirangumeetmetega.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitas, et insuldi üleelamine muudab inimese tervisekäitumist mõningal määral paremuse poole, ent siiski on väga suur hulk neid, kes ei muuda oma elus tegureid, mis esmase insuldini viia võisid. Näiteks ei loobuta suitsetamisest ega leita teed füüsiliselt aktiivse eluviisi juurde.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi teadlased osalevad 15 miljoni euro suuruse mahuga projektis Sleep Revolution, mille eesmärk on muuta põhjalikult obstruktiivse uneapnoe ning sellega seotud häirete uurimist, diagnoosimist ja ravi. Projektis töötatakse muu hulgas välja platvorm, mille abil saavad norskamise või uneapnoe all kannatavad patsiendid treenida keele- ja näolihaseid.

Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumets nimetati Karolinska Instituudi reproduktiivmeditsiini professoriks. Teadaolevalt on ta esimene eestlasest professor Karolinska Instituudis. Karolinska Instituut on üks Euroopa suuremaid ja prestiižsemaid meditsiiniülikoole. Salumets asub ametisse sealses sünnitusabi ja günekoloogia (CLINTEC) osakonnas.

Kui paljudel inimestel pole pärast SARS-CoV-2 nakatumist mingeid sümptomeid ja mis on nende roll COVID-19 levitamisel? Need on olnud pandeemia algusest peale olulised võtmeküsimused. Urmas Siigur kliinilise meditsiini instituudist võttis ajakirjas Nature kirjutatud teadmised kokku meditsiiniteaduste valdkonna lehel "Tõenduspõhine info COVID-19 kohta".

Antikehade uuringute põhjal koroonaviirusele viitavaid haigusnähtusid uurinud Tartu Ülikooli teadlased avastasid, et ägedad hingamisteede haiguste sümptomid ei pruugi sugugi olla COVID-19 levinuimad sümptomid. Uuringu kaasautor, Tartu ülikooli mikrobioloogia osakonna teadur Hiie Soeorg ütles intervjuus Fortele, et uuringu põhjal võivad peamised sümptomid esineda hoopis mujal.

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

Arstiteaduskonna medali saanud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lastekirurgia lektor Karin Varik peab oluliseks arstide kollegiaalsust, rõhutades, et ükski arst ei ole solist, kes saab kõike üksi teha, kirjutab Med24. Mida tähendab nii kogenud ja tunnustatud arstile Tartu Ülikooli arstiteaduskonna medali saamine? Eks teeb heameelt, et minu tööd on märgatud ja on selline tunne, et oled ikka midagi ära teinud.

Koroonaviirus on levinud Eestis laialdasemalt kui kunagi varem, selgub Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud seireuuringust. Peremeditsiini professor Ruth Kalda hinnangul on nakatunute arv siiski väiksem, kui võis karta Terviseameti ametliku statistika põhjal, vahendas "Aktuaalne kaamera". Esialgsetele andmetele toetudes tuvastati 2000-inimeselise juhuvalimi seast üheksa nakatunut. Lõplikud tulemused saabuvad nädala lõpus.

Iga ravim on mürk. Mitte ükski ravim, ei looduslik ega taimne, pole täiesti ohutu – kui ravimil on toime(d), on sel ka kõrvaltoime(d). Ravimimaailma ümbritsev jäik õigusraamistik ja karmid nõuded kaitsevad rahva tervist ning tagavad selle, et ravimid on kvaliteetsed, ohutud ja tõhusad.

Koroonaviiruse jõudsast levikust ei jää mõistagi puutumata ka ülikool. Nakatunute arvu kasv on seadnud Terviseameti suure surve alla, mistõttu ei jõua vajalik info kõigi võimalike lähikontaktseteni nii kiiresti, kui ehk sooviksime. Meil on võimalik vähemalt ülikoolipere liikmete teavitamisega tulla Terviseametile appi. Nii aitame kaasa sellele, et üliõpilased ja töötajad ei kannaks enda teadmata viirust edasi.

Mitmed Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased astuvad 19. novembril üles Tartus toimuval Eesti Inimesegeneetika Ühingu aastakonverentsil. Tulenevalt uue koroonaviiruse jätkuvast levikust toimub tänavune konverents veebisilla teel ja see on kõigile tasuta. Konverentsi programm on jaotatud kolmeks sessiooniks: pandeemiad, geneetilised haigused ja geneetika kliinilises töös ning varia.