Uudised

29. oktoobril tähistati kogu maailmas insuldipäeva, juhtimaks tähelepanu raskele haigusele, mille tõttu sureb Eestis aastas umbes tuhat inimest. Kuidas insuldi puhul tegutseda, kirjeldas kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv.

28. oktoobril kell 16.15 peab vasoloogia professor Jaak Kals ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Vallatud kurvid ehk Miks veresooned ummistuvad?“. Professor räägib enamlevinud veresoontehaigustest nii kirurgi kui ka teadlasena.

Ternespiim on ülimalt kasulik tooraine, mis sisaldab suures koguses immuun- ja kasvufaktoreid. Kui seni on Eestis toodetud lehma ternespiimast pulbrit, mis on mõeldud inimestele toidulisandiks ja põllumajandusloomadele täiendsöödaks, siis uue suunana püütakse Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlaste abil arendada kodumaiseid farmatseutilisi preparaate.

Tartu Ülikooli arsti- ja terviseteaduste erialad tõusid mainekas Times Higher Educationi värskes erialade edetabelis kohale vahemikus 251–300, parandades võrreldes eelmise aastaga on positsiooni 50 koha võrra.

Tartu Ülikooli sporditeadlased uurisid lasteaiast esimesse klassi minevaid Tartu lapsi ja tõdesid, et kui lasteaialapsele võimaldatakse päevas vähemalt tund mõõduka või suure intensiivsusega kehalist aktiivsust, avaldab see soodsat mõju tema füüsilisele heaolule ka aasta pärast. Eesti lasteaia- ja koolilaste läbilõikeuuringute kohaselt on laste kehaline aktiivsus väike ja istuvale tegevusele kuluv aeg muudkui kasvab. See soodustab lapseeas rasvumist, mis halvendab füüsilist ja vaimset heaolu.

Luusarkoom on enamlevinud pahaloomuline luukasvaja, mis tabab peamiselt lapsi ja noorukeid. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel leiti rahvusvahelises uuringus luukasvaja biomarkeri kandidaat, millest võib saada uus sihtmärk selle haiguse ravis.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel avaldati ajakirjas Science kaks teadusartiklit, milles kirjeldatakse koroonaviiruse rakkudesse sisenemise ja kudedes levimise uusi mehhanisme. Tulemused pakuvad võimalikke uusi viise vältimaks uude koroonaviirusesse nakatumist ja aitavad mõista, miks see viirus on nakkavam kui teised sarnased viirused.

Arstiteaduse õppekava vilistlane ja erakorralise meditsiini arst-resident Kelly Hiibus kirjutab Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis, miks ta läks edasi õppima just erakorralise meditsiini residentuuri, milline on tema kogemus kiirabis ning millal üldse pöörduda kiirabi poole.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlaste uuringus hinnati auto-, raudtee- ja lennuliikluse müra tervisemõjusid Tallinna ja Tartu linnas ning põhimaanteede ääres. Liiklusmürast tulenev suur häiritus esineb 12% Tallinna ja 10% Tartu linna elanikel.

Eestis on emakakaelavähk naiste hulgas sageduselt teine pahaloomuline kasvaja, mille diagnoosi saab aastas keskmiselt 160 naist. Haigust on aga võimalik korrapärase kontrolliga ennetada. Tõhustamaks emakakaelavähi ennetust Eestis, saadavad Tartu Ülikooli teadlased 4000-le Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal elavale 30–60-aastasele naisele kutse osaleda emakakaelavähi uuringus kodust lahkumata ja tehes HPV-kodutesti.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 388. aastapäeval anti meditsiiniteaduste valdkonna kõrgeim autasu, medal „Tartu Ülikooli arstiteaduskond“ kolmele inimesele, kes on teinud tänuväärset tööd oma teadusvaldkonna arendamisel. Tunnustus anti lektor Karin Varikule, professor Jaan Ehale ja professor Jyrki Tapio Heinämäkile. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi lastekirurgia lektorit Karin Varikut tunnustati pikaaegse ja tulemusliku lastekirurgia alase õppe- ja teadustöö eest.

Arstiteaduskonna 388. aastapäeva puhul toimunud teaduskonverentsil esitleti ligi sadat teadustööd, millest žürii valis tunnustamiseks välja silmapaistvamad. Teaduskonverentsi žürii esimees, Tartu Ülikooli pulmonoloogia professor Alan Altraja ütles, et ühelt poolt on teaduskonverentsi parimate esiletõstmine tunnustus tehtud töö eest, ent olulisemal määral võiks see tunnustus olla innustuseks suurte tegude tegemiseks tulevikus.

Tartu Ülikooli närvikliinik on juba sajandi sidunud akadeemilise ja kliinilise tegevuse. Närvikliinikust on tänaseks kujunenud arstide peamine väljaõppekeskus ning rahvusvaheliselt hinnatud pädevuskeskus neuroloogiliste ja neurokirurgiliste haiguste uurimisel ja ravis. Sajanda aastapäeva tähistamiseks toimus 16. oktoobril Tartu Ülikooli aulas juubelikonverents, mida saab järele vaadata UTTV-st.

Farmatseutiline nanotehnoloogia on arenev teadusvaldkond, mis ühendab nanotehnoloogia farmaatsiateaduse ja biomeditsiiniga. Nanotehnoloogial põhinevate ravimkandursüsteemide disainimise kaudu soovitakse luua täiustatud ravimeid. Homsete nanoravimite teaduspõhisest disainist pidas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeval akadeemilisel loengu professor Jyrki Tapio Heinämäki. Vaata loengu salvestust UTTV-st.

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel. 12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond tähistab 15. ja 16. oktoobril arstiteaduskonna 388. aastapäeva virtuaalsetes kohtumispaikades. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaani professor Margus Lemberi sõnul on arstiteaduskonna aastapäev olnud traditsiooniline kohtumispaik valdkonnaga seotud inimestele ja selle füüsilisel toimumisel on olnud oma hindamatu väärtus.

Et võimalikult paljud inimesed oleksid teadlikud ravimikasutajad ja oskaksid hinnata ravimitega kaasnevaid ohte, vormisid Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased e-õppe kvaliteedimärgiga tunnustatud e-kursuse 285-leheküljeliseks raamatuks „Ravimitest maakeeles“. Farmaatsia instituudi juhataja, professor Ain Raal tõdes, et ravimite valdkond on ilmselt iga inimese jaoks ühel või teisel moel oluline. „See on aga kirevalt keeruline ja ohtusid täis maailm. Seepärast avamegi raamatus seda maailma lihtsas keeles, aga tõenduspõhiselt,“ ütles ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli struktuuriüksuste koostöös on alustanud tegevust molekulaarse onkogeneetika nõukoda, mille eesmärgiks on integreerida personaalmeditsiinialaseid teadmisi onkoloogiliste haigete ravisse.

Tartu Ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia residentuuriprogramm sai kolmeaastase akrediteeringu ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikut hinnati kui tugevat residentuuribaasi. Kohandamaks residentuuriprogrammi Euroopas kokkulepitud nõuetega, soovitasid väliseksperdid pikendada residentuuriõpinguid neljalt aastalt viiele.

Tänavune vähinädal, mis kestab 5.–11. oktoobrini, keskendub kopsuvähile. Tartu Ülikooli teadlaste uuringust selgus, et aastatel 1992–2015 oli Eesti põlevkivitööstusaladel meeste haigestumine kopsuvähki võrreldes ülejäänud Ida-Virumaa ja Eesti keskmisega suurem: tööstuspiirkondades 133,6 ja Eestis tervikuna 95,5 mehel 100 000 mehe kohta. Teiste vähipaikmete puhul Ida-Virumaa ja muu Eesti erinevust ei ilmnenud. Rõõmustav on siiski see, et kopsuvähi esinemissagedus tööstusaladel on kahanenud.