Uudised

15.03.1935-12.07.2020 Emeriitprofessor Vello Salupere oli pikaaegne Tartu Ülikooli sisekliiniku juhataja, kelle õpetustest on osa saanud kõik keskmise ja vanema põlvkonna arstid Eestis. Vello Salupere sündis 1935. aastal Tallinnas, ent alates Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astumisest sai temast tartlane. Ta lõpetas ülikooli 1960. aastal, kaitses kandidaadiväitekirja 1963. ja doktoriväitekirja 1969. aastal. 1970. aastal sai ta professoriks.

Eesti teadlaste ja arstide koostöös arendatud preeklampsia sõeltest aitab prognoosida haigusriski raseduse kolmanda trimestri alguses 96,5% tõenäosusega. Varajane tuvastamine võimaldab leida riskirasedad, kelle tervist põhjalikumalt jälgides saab vähendada tüsistustest tingitud tervisehäireid. Rasedus koormab naise organismi ja mõnikord ei suuda keha sellega täiesti kohaneda. Üks kõige raskemini ennustatavamaid ja keerulisemaid raseduse tüsistusi on preeklampsia raseduse teisel poolel.

Tänavu mais 15–74-aastaste Eesti elanike seas korraldatud Kantar Emori ülikoolide uuringust selgus, et kõikide vanuserühmade esindajad peavad riigi mainekaimaks kõrgkooliks endiselt Tartu Ülikooli. Lisaks paistis 65% küsitletutele silma Tartu Ülikooli panus võitluses koroonaviirusega, ennekõike uuringud ja teadustöö.

Valmistumaks koroonaviiruse teise laine patsientide raviks, ootavad Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid ja teadlased COVID-19 läbi põdenud inimesi endiselt vereplasmat loovutama. Ideaalis loodetakse leida veel vähemalt 15 doonorit, kelle plasma hakkab täiendama praeguseks loovutatud kogust.

Tartu Ülikoolis uuriti esimest korda Eestis haiglas kontaktisolatsioonis viibinud inimeste kogemusi. Isoleeritud tundsid end häbimärgistatuna, neil oli teiste nakatamise hirm ja raske toime tulla sotsiaalse ja füüsilise eraldatusega. Olukorda ei leevendanud ka tervishoiutöötajate suhtumine.

Tartu Ülikooli magistritöös vaadeldi istuva eluviisi mõju 25–33-aastaste naiste ja meeste tervisele. Kuigi liigne istumine ei ole kasuks kummalegi sugupoolele, mõjutab see märkimisväärselt just naiste vöö- ja puusaümbermõõdu suhet.

Tartu Ülikooli soovib eesti- ja ingliskeelsete õppekavade alusel kõikide õppeastmete peale kokku õppima asuda 13 850 üliõpilaskandidaati. Seda on 10% rohkem kui eelmisel aastal, mis näitab hüpet viimaste aastate kasvusuundumus Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8814 avaldust, magistriõppes jätkamiseks 4491 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 552 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Rahvastiku vananemise tõttu suureneb ühiskonnas vajadus iseseisva statsionaarse õendusabi ehk õendushaigla teenuse järele. Tartu Ülikooli magistritöös uuriti esimest korda Eestis õendushaigla patsientide lähedaste kogemusi, teadmisi ja ootusi. Nende mõistmine aitab muuta teenust patsiendikesksemaks.

Esimest korda on Eesti apteekide ajalugu koos unikaalse fotokoguga köidetud raamatuks. 232-leheküljelises teoses on käsitletud apteekide ajalugu nende asutamisest kuni 1940. aastani.

Elame istuval ajastul. Käimas on võitlus selle nimel, et vähene liikumine ja sellest tingitud terviseprobleemid ei tapaks meie lapsi, tulevasi täiskasvanuid. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp rõhutab, et lapsed ja noored, aga ka igas eas täiskasvanud saab aktiivsemalt liikuma vaid positiivsete sõnumite abil, sidudes need võimaluse korral tehnoloogiaga.

Seireuuringu neljas laine viidi läbi 11. juunist kuni 21. juunini. Uuringu käigus küsitleti 3872 täisealist Eesti elanikku ning testiti neist juhuvalimi alusel 2864 inimest. Testimisel ei tuvastatud ühtegi koroonaviiruse suhtes positiivset proovi.

Tartu Ülikooli residentuurierialadele kandideeris 206 inimest, kes esitasid kokku 255 avaldust. Tänavu võetakse 46 erialale vastu 165 arst-residenti. Kõige tihedam konkurss on pediaatria ja dermatoveneroloogia residentuuris, kus ühele kohale kandideerib kuus inimest.

19. juunil andis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser meditsiinilise mikrobioloogia professorile Irja Lutsarile üle ülikooli aumärgi ja tänukirja. Sellega väärtustab ülikool tema pühendunud tegevust ülikooli ja riigi juhtkondade tõenduspõhisel nõustamisel eriolukorra ajal. Rektori sõnul aitas Irja Lutsar oma asjaliku ja toetava koostööga kaasa ülikooli hea käekäigu tagamisele eriolukorra kestel ning oli epidemioloogiliselt keerulistes tingimustes rektoraadile oma nõuannetega suureks toeks.

Teadusuuringud on näidanud, et füüsiliselt aktiivsetel lastel on parem vaimne tervis – neil on kõrgem enesehinnang ning vähem depressiooni ja ärevust kui passiivsetel lastel. Tartu Ülikooli magistritöös uuriti, milline on olukord 12-, 14- ja 16-aastaste Eesti poiste ja tüdrukute seas. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudis magistritöö kaitsnud Maris Kajari uuris selles vanuses laste hinnanguid oma terviseprobleemide esinemissageduse kohta, pidades silmas sportimise sagedust ja organiseeritust.

Tartu Ülikooli korraldatav koroonaviiruse antikehade uuring KoroSero-EST on jõudnud poole peale. Õismäelt on jõutud uuringusse kutsuda rohkem inimesi kui Kuressaarest, nii et endiselt oodatakse uusi osalejaid. Kuigi lõplike järelduste tegemiseks on vaja sihtrühma täielikku osalemist, viitavad praegused tulemused viiruse laiemale levikule, kui näitab ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna virtuaalsed aktused toimusid 16. juunil, mil lõpudiplomi sai 344 inimest. Esimest korda andsid tulevased arstid ja proviisorid ametivande veebi teel.

Toestatud jooksujalanõu muudab jala laisaks, minimalistliku jalanõu abil saab aga jäljendada paljajalu jooksu, mis on jalale palju loomulikum, kirjutab füsioteraapia õppekava vilistlane ja füsioterapeut Marii Meinberg Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

On hulk komplikatsioone, mis mõjutavad raseduse kulgu, loote arengut ja lapseootel naise tervist. Probleemid võivad peituda nii ema kui ka isa vanuses ja nende geneetilises pärandis, loote enda geneetikas või platsentas.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas on valminud doktoritöö, mis keskendub endometrioosile ja kehavälise viljastamise tulemuslikkusega seotud biomarkerite otsingule. Uurimistöö tulemusel pakutakse välja edasised sammud endometrioosi haiguskulu mõjutamiseks ja kehavälise viljastamise tõhustamiseks.

Tartu Ülikooli doktoritöös leiti, et reumatoidartriidile omased kehakaalust sõltumatud südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurite eripärad kujunevad välja juba haiguse varases järgus. Nii võib nende ainevahetuslike faktorite õigeaegne tuvastamine ja raviga mõjutamine aidata vähendada südamehaiguste tõenäosust ning enneaegset suremust.