Uudised

Mida teevad kõik inimesed samal ajal? Vananevad muidugi. Pole vahet, kas oled sündinud eile või aastakümneid tagasi – iga päevaga saad ikka vanemaks. Kuni viimaks oledki vana, sageli eneselegi ootamatult, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks äsjailmunud raamatu "Avameelselt vananemisest" sissejuhatuses. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi geriaatria dotsent Kai Saks kirjeldas, et vanaks ei saada äkki, vananemisega seotud tunnused hakkavad ilmnema juba päris noores eas, pärast seda, kui keha on saavutanud maksimumvõimed.

Ajukahjustus, südameinfarkt ja südame seiskumine võivad põhjustada keerulise hüpoksilis-isheemilise terviseseisundi, mis avaldub siis, kui peaaju või südame verevarustus on häiritud. Selle tagajärjel tekib hapniku- ja toitainevaegus ning rakud surevad kiiresti. Tartu Ülikoolis tehtud doktoritöö aitab paremini mõista, millised tegurid võiksid kaitsta kude hapnikupuuduse eest, mis kaasneb erinevate südameveresoonkonna haigustega. Hetkel kasutusel olevad ravimeetodid aitavad küll kahjustust vähendada, kuid pole kaugeltki ideaalsed.

Tartu Ülikoolis alustab 1. oktoobril tööd molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Oma peamistes uurimisteemades on ta keskendunud krooniliste põletikuliste nahahaiguste ning astma tekke ja ägenemisega seotud molekulaarsete mehhanismide kirjeldamisele, et töötada selle põhjal välja tõhusamaid ravimeetodeid. Rebane tõdes, et ravimiarendust ei ole mõtet teha ilma teadmisteta haiguste mehhanismidest ja teadmiseta, kuidas potentsiaalsed ravimikandidaadid rakkudes käituvad.

Maailma mainekaimaks ülikoolide edetabelite koostajaks peetav ajakiri Times Higher Education (THE) avaldas eile maailma parimate ülikoolide värske pingerea. 2019. aasta edetabelis püsib Tartu Ülikool endiselt 301.–350. kohal, ehkki üldiselt iseloomustab Euroopa ülikoole langussuundumus.

Uurime farmaatsias 3D-printimist kui võimalust välja töötada uudseid ravimvorme ja personaliseeritud ravimeid. Sellest võidaksid eeskätt lapsed ja eakad patsiendid, kelle puhul ravitoime saavutamiseks vajalikud annused erinevad keskmise täiskasvanu omadest, kirjutab proviisori eriala vilistlane Laura Viidik Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

18.–21. septembril toimub Tartus 2. Balti lasteradioloogia ja kiirguskaitse konverents, kus üle maailma kokku tulnud arstid, radioloogiatehnikud ja füüsikud arutavad, kuidas radioloogilisi uuringuid viia läbi võimalikult ohutult. Radioloogia on kaasaegse meditsiini lahutamatu osa. Radioloogiliste uuringutega, eeskätt kompuutertomograafiaga saadavad patsientide kiirgusdoosid moodustavad järjest suurema osa elanikkonna meditsiinikiiritusest nii Eestis kui kogu maailmas.

Viimastel aastakümnetel on suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eelkõige südame isheemiatõppe ja südamelihase infarkti Eestis kahanenud, kuid see on endiselt Euroopa keskmisest suurem. Edasiseks languseks tuleb vähendada isheemiatõve riskitegureid, nagu suitsetamine ja kõrge vererõhk, ning tõhustada infarktiravi, leidis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorant Aet Saar oma doktoritöös.

10. ja 11. oktoobril tähistatakse Tartu Ülikoolis arstiteaduskonna aastapäeva. Teaduskonverentsil tutvustatakse ligi saja meditsiiniteaduste valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi ning teemakonverentsil „100 aastat personaalset meditsiini“ käsitlevad eri valdkondade eksperdid personaalmeditsiini arengut. Registreerimine on alanud.

Eesti lapsed liiguvad koolipäeva vältel nii vähe, et see võib ohustada nende tervist nii täna kui ka tulevikus, näitavad Tartu Ülikooli liikumislabori uuringud. Koolipäevadel liigub 7–13-aastastest Eesti õpilastest piisavalt vaid iga neljas. See tähendab, et nad kogevad päevas vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevalt aktiivsust. Mõõdukas aktiivsus tähendab, et liikudes või mängides kiireneb lapse hingamine ja nahk läheb kergelt soojaks. Ligikaudu viiendik ehk 20% lastest ei saavuta seda ühelgi päeval ja nende tervis on ohus.

Huule-suulaelõhe on maailmas üks enim esinevaid kaasasündinud arenguanomaaliaid. Vietnamis saab selle diagnoosi iga 677. elusalt sündinud laps. Et probleem on suur, vajab see terviklikku käsitlust. Vietnamist pärit Tartu Ülikooli doktorant tegi kodumaal esimese huule-suulaelõhega patsientide ravitulemuste uuringu, et parandada väärarenguga seotud tervisekäitumist ning ravi korraldamist ja jälgimist. Kuna Vietnamis puudub piisav pädevus, aitavad sealseid abivajajaid organisatsioonid ja teadlased kõikjalt Euroopast, sealhulgas Eestist.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis on valminud doktoritöö, kus on kirjeldatud paanikahäirega patsientide isiksuseomadusi ja uuritud nende omaduste seoseid ravitulemusega. Ärevushäirete, sealhulgas paanikahäire ravitulemust ennustavate tegurite parem tundmine aitab kaasa personaalmeditsiinile ja annab võimaluse valida patsiendile sobivaim ravi.

Vastsündinutele ja väikelastele sobivaid ravimeid ei ole maailmas palju. Kaht kolmandikku neist ei ole nimetatud vanuserühmades uuritud. Kui neid manustada, võivad tekkida kõrvaltoimed või ei pruugi nende toime olla piisavalt tõhus. Seetõttu on selles eas laste ravimite uuringud väga olulised. 1. septembril alustab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tööd laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht, kelle üks uurimissuundi on just see teema.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas 2019/2020. õppeaastal õpinguid kokku 611 üliõpilast, doktoranti ja arst-residenti. Üheskoos uute sisseastujatega õpib valdkonnas kokku 2021 üliõpilast ja 742 arst-residenti.

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. Tänu viimaste aastakümnete läbimurdele on insult muutunud ravitavaks haiguseks. Siiski on tähtsal kohal kiire tegutsemine, millest oleneb aju närvirakkude säilimine. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas tööd kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv, kes on kogu oma karjääri pühendanud just insuldi uurimisele.

Oktoobris valitakse TÜ neljale valdkonnale dekaanid, kes asuvad ametisse 1. jaanuaril 2020. Dekaani kandidaadiks saab esitada ülikooli professoreid, dotsente, juhtivteadureid ja vanemteadureid. Kandidaadid tuleb esitada valimiskomisjonile hiljemalt 1. oktoobril 2019 kell 18.00. Dekaani kandidaate saavad esitada rektor, valdkonda kuuluvate instituutide ja kolledžite nõukogud, vähemalt kümme valdkonna akadeemilist töötajat ühiselt ja valdkonna üliõpilaskogu.

Eestis hakkab suremus südame- ja veresoontehaigustesse vähenema, kuid olukord peaks tulevikus veelgi paranema. Selleks on vaja viia veresoontehaiguste valdkonna õppe- ja teadustöö uuele tasemele, eelkõige lõimides prekliinilisi ja kliinilisi erialasid – see on tunnustatud veresoontekirurgi Jaak Kalsi üks eesmärke Tartu Ülikooli vasoloogia professorina. Kals alustab professorina tööd 1. septembril. Vasoloogia on meditsiinivaldkond, mis tegeleb veresoontehaiguste ennetuse, diagnostika ja ravi ning õppe- ja teadustööga.

Apteegireform kütab kirgi. Eriti taunitav on see, et lugejaid hirmutatakse otsekui poolearulisi lapsi võimalusega, et 75-78% apteekidest peavad reformi jõustudes tegevuse lõpetama ning et „apteekide sunniviisil äraandmine" võib kaasa tuua ravimihindade tõusu, kirjutab Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal Eesti Päevalehes.

Eesti bioinformaatikud koostöös geeniteadlastega töötasid välja võimeka andmeanalüüsi meetodi, mis tuvastab nüüd lisaks loote kromosoomhaigusele ka vea päritolu ehk selle, kas loote kromosoomhaigus pärineb emalt või isalt. Uus meetod annab lootust, et äärmiselt täpne ning ohutu loote kromosoomanalüüs NIPT muutub patsientidele senisest kättesaadavamaks. Nüüd tuleb teadlastel jätkata arendustööga, et uuendused jõuaksid laborist kliinikusse.

Me kõik oleme pidanud suvisel ajal taluma tüütuid sääski ja mõelnud, milline nuhtlus see putukas küll on. Aga kui paljud meist teavad, et meil on sääsega midagi ühist? Nimelt oleme kõik teatud ajal oma elust olnud "parasiidid" ja sõltunud oma kehaliste vajaduste rahuldamisel täielikult kellestki teisest. Nii kirjeldab Tartu Ülikooli kliinilise genoomika ja personaalmeditsiini professor Alireza Fazeli ligikaudu üheksat kuud, mille veedame oma ema üsas.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasutab kanepit umbes 147 miljonit inimest ehk 2,5% maailma rahvastikust. Maailma populaarseim meelemürk ei ole võõras ka eestlastele. Ent Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professorid Eero Vasar ja Mihkel Zilmer rõhutasid saates „Kuue samba taga“, et kanepi sage ja rohke kasutamine muudab organismis mitut põhiprotsessi ja vallandab pöördumatu tervisekahju. Eesti rahvaarv on aga liiga väike ja seepärast võib kanepi tarvitamine hakata ühiskonnale tõsiseid sotsiaalmajanduslikke probleeme juurde tekitama.