Uudised

Meditsiiniteaduste valdkond on koostamas uut arengukava aastateks 2022–2026. Ootame küsitlusvormi kaudu kõikidelt valdkonna töötajatelt, üliõpilastelt ja arst-residentidelt tagasisidet, millised arengusuunad on hetkel kehtivas arengukavas puudu või halvasti kaetud ning palume esitada ettepanekuid või probleemikirjeldusi, mida valdkonna uus arengukava võiks kindlasti katta.

Kuigi Alzheimeri tõve ravimite väljatöötamises on tehtud ja tehakse suuri edusamme, siis nende elupäästvate ravimite ootuses tuleks keskenduda hoopis lihtsatele inimlikele väärtustele, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe 4. kursuse üliõpilane Kristel Ild.

Alanud on kandideerimine Ameerika neuroteadlaste Igor Ilinsky ja Heli-Kristy Kultas-Ilinsky 23 750 euro suurusele erastipendiumile. Kandideerida saavad noored neuroloogid, neurokirurgid, neuroradioloogid ja neuroteadlased. Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 1. novembril 2021. Stipendiumi eesmärk on toetada pealekasvavat põlvkonda neurolooge, kes tahavad õppida liigutushäirete, eriti düskineesia kaasaegseid ja arenevaid ravimeetodeid ning saada süvateadmisi nende aluseks olevatest teaduspõhimõtetest.

Haridus- ja Noorteamet tunnustas Tartu Ülikooli proviisoriõppe ja hambaarstiteaduse õppekava praktikaprotsessi ning andis neile tiitli „Tunnustatud praktikasüsteem 2021-2025“.

Rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu kuuluvad ka Tartu Ülikooli teadlased, tõestasid 732 linna ja 43 riigi andmete põhjal, et 37% kuumast tingitud surmajuhtumitest on seostatavad inimeste põhjustatud kliimamuutustega. Kuna selline laastav mõju ei oota meid üksnes tulevikus, vaid me kogeme inimtegevuse kohutavaid tagajärgi oma planeedil juba praegu, ühendasid 14 riigi teadlased jõu, et anda otsustajatele kliimamuutuste tervisemõju leevendamiseks sidusat ja tõenduspõhist praktilist nõu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi elutöö preemia laureaat on dr Toomas Väli, kes on olnud pikaajaline maksasiirdamise eestvedaja Eestis. 2020. aastal valisid arstitudengid parimaks arst-õppejõuks professor Joel Starkopfi ning hambaarstitudengid parimaks hambaarst-õppejõuks dr Marjo Sinijärve. Professorid Margus Punab ja Katrin Õunap pälvisid Neinar Seli stipendiumid.

Apteegikülastaja võiks apteeki tulles pidada silmas elementaarset viisakust ja arvestada sellega, et apteegis on nagu arsti juures – parima lahenduse pakkumiseks küsitakse küsimusi, millele oodatakse ka vastuseid. Tartu Ülikooli proviisoriõppe eriala vilistlane Liisa-Kai Pedosk jagab mõtteid, mida apteeki tulija võiks silmas pidada.

25. maist 3. juunini jookseb Tartust pärit ultrasportlane Rait Ratasepp iga päev kaks maratoni, rajades seeläbi teed saavutusele, mida keegi teine pole veel teinud. Eesmärk on läbida kõik 20 maratoni alla kolme tunni. Maratonide start ja finiš on Tartus Terminali Raadi teenindusjaama kõrval. Hindamaks, kuidas käituvad keha ja lihased niivõrd mahuka ja intensiivse katsumuse vältel, teeb ta koostööd Tartu Ülikooli teadlaste ja SYNLAB Eestiga.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut allkirjastas 14. mail Raplamaa spordiakadeemia stardikonverentsil hea tahte lepingu, milles väljendatakse tahet ja valmisolekut aidata kaasa laste ja noorte liikumisaktiivsuse edendamisele, tervete eluviiside väärtustamisele ja saavutusspordi arendamisele Rapla maakonnas.

Tartu Ülikool kutsub tervishoiueksperte ja patsientide esindajaid kaasa rääkima patsiendiohutuse alase teadustöö teemal, et selgitada Eesti jaoks prioriteetsed uurimisvaldkonnad. Sellega kogutakse sisendit Tartu Ülikooli patsiendiohutuse alase teadus- ja arendustegevuse strateegia tarbeks.

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu äsja lõppenud etapi tulemused näitavad, et mai alguse piiranguleevendused pole kaasa toonud nakkusohtlike täiskasvanute hulga uut kasvu. Uuringu andmeil on nakkusohtlik iga 280. täiskasvanu ja koroonaviirusevastased antikehad on tekkinud pooltel täiskasvanutel.

Kui immuunsüsteem pöördub nakkusetekitajatega võitlemise asemel iseenda vastu, kutsub see esile immuunreaktsiooni, mis põhjustab küllaltki tõsiseid autoimmuunhaigusi. Üks neist haigustest on luupus, mille eri tahke hakkavad Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased koostöös arstidega vähemalt saja Eesti patsiendi peal põhjalikumalt uurima.

Tartu Ülikooli proviisoriõppe eriala 1. aasta üliõpilane Christopher Tooding arutles, kuidas suhtuda keelatud ainete potentsiaali meditsiinis.

Tartu Ülikooli noortest teadlastest koosnev uurimismeeskond Altigene töötab välja geenitesti, mis hoiataks mägironijaid kõrgushaiguse eelsoodumuse eest. Nime Altigene taga peitub rühm noori Tartu Ülikooli teadlasi, kes usuvad, et geenitesti abil on võimalik diagnoosida kõrgushaigust ja vältida sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi. Kõrgushaigus esineb gripilaadsete sümptomitena ning halvimal juhul võib see areneda edasi eluohtlikuks aju- ja kopsuturseks.

19. mail tähistatakse ülemaailmset perearstipäeva. Sel aastal on tähtpäeva sõnumid suunatud tuleviku esmatasandi tervishoiusüsteemi loomisele, silmas pidades 21. sajandi olulisemaid muutusi:

Arst-residendid valisid Tartu Ülikooli residentuurikomisjoni kaks uut esindajat: Jürgen Rünki ja Gerhard Grentsi. Residentuurikomisjoni ülesannete hulka kuuluvad residentuuri õigusaktide ajakohastamine, residentuurikohtade ja lisakohtade taotluste haldamine, programmide muutmise ettepanekute ning sise- ja välishindamiste lõpparuannete läbivaatamine ja heakskiitmine. Nendes tegevustes saavad arst-residendid residentuurikomisjoni liikmena kaasa rääkida.

Algasid koroonaviiruse antikehadega BioBlock ninasprei kliinilised uuringud kahes Tallinna perearstipraksises. Kuigi ninasprei on juba müügil ning laboriuuringud on näidanud selles olevate antikehade blokeerivat mõju vähemalt nelja viirustüve vastu, pakub kliiniline uuring veelgi põhjalikuma ja usaldusväärsema kinnituse toote tõhususest.

Lähitöö ekraanide taga ohustab silmade tervist. Silmade hoidmiseks tasub teha puhkepause ja harjutusi, kasutada niisutavaid silmatilkasid ja vaadata üle oma töökeskkond. Ka lähitööd tegevate laste silmad vajavad pause. Nii nagu kogu organismi heaolu toetamiseks, on ka silmade tervise hoidmiseks oluline veeta iga päev aega õues, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane Kristina Kala vilistlaste ajaveebis.

Rasedatel ja väikelastel ei ole palju valikuid valu vaigistamiseks või palaviku alandamiseks. Kõige tuntum ja enim kasutatud on paratsetamool. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased alustasid mitmes mõttes uudse teadustööga, mis loob selgust küsimuses, kas loote/imiku kokkupuude paratsetamooliga mõjutab aju arengut ja nende käitumist hilisemas elus kuni kõrge vanuseni.

Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu seekordne etapp toimub 13.–24. maini. Värskeim ülevaade koroonaviirusesse nakatunute hulgast, koroonaviirusevastaste antikehadega inimeste osakaalust täiskasvanud elanike seas ja käitumisharjumuste muutustest valmib 25. maiks.