Uudised

Kehaliselt aktiivsed lasteaialapsed on aasta hiljem koolis vaimselt võimekamad, leidsid Tartu Ülikooli teadlased. Lapsed, kes rohkem liiguvad, mõistavad ka maailma paremini ning neil on arenenumad tajuvõimed, kinnitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste doktorant ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioteraapia lektor Kirkke Reisberg.

Igal aastal jõuab ohtlikke jäätmete kogumiskohtadesse ligi 24 tonni ravimijääke ja vähemalt sama palju ravimijäätmeid jääb kogumiskohta viimata ning need visatakse kas prügikasti või tualettpotti. Miks ei tohi seisma jäänud ravimeid kodustes tingimustes hävitada ning kuhu need siis viia, arutleb Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilane Hanna Marta Nellis.

Kanepi kasutamine meelelahutuslikul eesmärgil suureneb kogu maailmas, sealhulgas Eestis. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste uuring näitab, et kanepi esmakordne tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades – järjest enam proovitakse kanepit enne 16. eluaastat. See on aju arengut silmas pidades liiga vara.

Tänavu toimuvad arstiteaduskonna aastapäeva sündmused 7. ja 8. oktoobril. Kutsume kõiki huvilisi esitama teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile hiljemalt 30. juunil 2021.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna kursus „Patoloogiline anatoomia“, mis hinnati e-kursuse kvaliteedimärgi vääriliseks, on üliõpilaste hinnangul revolutsiooniline, sest selles on oskuslikult seotud uuenduslik tiimiõpe ja digipreparaatide kättesaadavus. Kursus on esitatud ka aasta e-kursuse tiitli kandidaadiks. Aasta e-kursus kuulutatakse välja 6. mail kella 10–14 Zoomi keskkonnas toimuval virtuaalsel tunnustusseminaril.

Süveneva lihasnõrkusega Eesti tütarlapse uurimine viis kümne riigi teadlaste koostööni, mille tulemusel avastati uus lihasdüstroofia vorm, mida põhjustavad muutused Jagged2 (JAG2) geenis. Teadustöös kasutati esimest korda Eestis spetsiaalset lihaste magnetresonantstomograafia uuringut, mille põhjal selgus JAG2-geeni veale iseloomulik lihashaaratuse muster.

Et enam kui 300 Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilast saaksid osaleda Covid-pandeemiast tingitud personalikriisis haiglate töös, korraldati ümber nii praktika kui ka õppetöö. Nüüdseks on haiglate lisatööjõuvajadus vähenenud. Üliõpilased hindavad haiglas abistamise võimalust kui väärtuslikku kogemust, millega kaasnesid omad rõõmud ja mured.

Kui probiootikumide kasutamine toiduainetööstuses on juba igapäevane praktika, siis nende jõudmine nahahooldustoodetesse on tulevikusuund, millega tegelevad ka Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased. Nimelt töötavad nad välja probiootilist nahatoodet, mis aitaks haige naha mikrobioota korrigeerimise kaudu leevendada atoopilise dermatiidi ja akne sümptomeid.

Kontaktõppe taastumisel soovitavad Tartu linn ja Tartu Ülikooli Liikumislabor koolidel korraldada rohkem õuesõpet ja õuevahetunde. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on koolid juba üle aasta tegutsenud koroonaviiruse leviku tõttu olukorras, mis on oluliselt muutnud nii koolide töökorraldust kui ka õppeprotsessi. "Digiõpe on olnud mõnel perioodil ainuvõimalikuks õppeviisiks. Pikalt kestnud distantsõppe tõttu on olulisel määral kasvanud vajadus tegeleda rohkem ka õpilaste vaimse ja füüsilise tervisega," ütles linnapea.

Esimest korda välja antava 800-euro suuruse stipendiumiga toetab vabatahtlike andmebaas VAAB heade akadeemiliste tulemustega meditsiini- või sotsiaalvaldkonna üliõpilast, kes on näidanud ühiskondlikku aktiivsust COVID-19 kriisi leevendamisel lisapersonali näol või läbi muu erialase või vabatahtliku tegevuse. Stipendiumile kandideerimiseks tuleb esitada kuni 1800 tähemärgiga kirjatükk, kus arutletakse selle üle, mida vabatahtlikuna töötamine annab. Kirjeldada võib enda isiklikku kogemust või arvamust. Stipendiumile kandideerimise tähtaeg on 10. mai 2021.

Enne teooria, siis praktika – sama kehtib ka Tartu Ülikooli proviisoriõppe kohta, kus õppeperioodi ühe olulisema etapina läbitakse 6-kuuline praktika mõnes kohalikus apteegis. Oma praktikakogemusest Benu apteegis räägib Hedvig Rass, kes pälvis hiljuti oma uurimustöö eest ka Benu stipendiumi. Valiku saab ise teha

TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ja molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg kirjutasid, et AstraZeneca koroonavaktsiini ümber on olnud palju arusaamatust, kuid selge on see, et vaktsineerimine on kiireim viis eriti raskete haigusjuhtumite ennetamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse leevendamiseks. Kui esimese kaitsesüstiga raskeid kõrvaltoimeid ei kaasnenud, pole põhjust teise vaktsiinidoosi suhtes kõhelda.

Kuus organisatsiooni sõnastasid ühised huvid ja kokkulepped rahvapäraste taimenimede, taimede kõikvõimalike kasutamisviiside, taimestiku ja kultuuri vastasmõjude ja etnoökoloogia suundumuste alaseks ühistööks. Tartu Ülikooli esindab koostöös farmaatsia instituut. Viieaastases koostööleppes „Antrobotanicus“ asuvad ühiste eesmärkide nimel tööle Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Looduseuurijate Selts, MTÜ Avatud Ruumi Instituut, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ja Eesti Kirjandusmuuseum.

Puudulik kontroll puhkusereisilt saabujate üle ja vastutustundetud reisijad soodustavad Eestis uute koroonatüvede levimist. Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor Kristi Huik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et viirust tuuakse üha enam sisse juba ka lähiriikidest - Rootsist, Soomest, Venemaalt. Puudulik kontroll puhkusereisilt saabujate üle ja vastutustundetud reisijad soodustavad Eestis uute koroonatüvede levimist.

Proviisor on esimene inimene, kelle poole apteeki sisenenud klient oma tervisemurega pöördub. Et valik sobiva ravimi kasuks saaks tehtud kliendi tervislikku seisundit arvestades, oskab laiapõhjaliste teadmistega proviisor jagada head nõu ning juhatada inimest parima võimaliku valikuni. Proviisoriõppe väljakutseterohket teekonda jagab Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi üliõpilane ja Benu apteegi praktikant Hedvig. Soov aidata inimesi

Mõtetel on tugev jõud, aga sageli ei pööra me nende mõjule piisavalt tähelepanu. Kuigi neid ei saa ära keelata, on inimesel võimalus astuda õnnetuks tegevatele mõtetele vastu. Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Marika Paaver kirjutas ajakirjas UT, mida saab teha, et oma mõtteid suunata ja seeläbi õnnelikum olla. Mul paluti kliinilise psühholoogi vaatevinklist kirjutada teemal, kuidas ennast praegusel keerulisel ajal õnnelikuks mõelda. See on loomulik küsimusepüstitus, ent psühholoogi silmis on selles kaks vastuolu.

Tartu Ülikooli farmaatsiateadlased töötavad välja nelja uut teaduspõhist toidulisandit, millest üks aitab leevendada stressi, teine soodustab und, kolmas võitleb viiruslike külmetushaigustega ja neljas aitab neid ennetada. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal tõdes, et toidulisandite kohta on palju vastakaid arvamusi: ühed ütlevad, et need ei toimi, aga teised toovad näiteid juhtumitest, kus toidulisand on ravimiga tõendatult võrdväärne. „Toidulisandite puhul on oluline jälgida nende tõenduspõhisust,“ rõhutas Raal.

Tänapäeva kosmosemeditsiinis on hakatud otsima viise, kuidas soolestiku mikrobioota turgutamisega tugevdada astronautide tervist pikkade kosmoselendude ajal. Vähem on teada asjaolu, et sellesama küsimusega tegeleti Tartu Riiklikus Ülikoolis juba pool sajandit tagasi. Teadlased usuvad, et tollase uurimistöö tulemustest võib kasu olla ka tänapäeval, kirjutab ERR Novaator.

Tartu Ülikool kutsub huvilisi osalema bioloogia erialakatse ettevalmistaval e-kursusel, et valmistuda meditsiiniteaduste valdkonna sisseastumiseks. Kursus avatakse 3. mail ja on avatud 5. juulini 2021. Kursusel on võimalik harjutada bioloogia erialakatsele sarnaseid ülesandeid, mis toetavad põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia-alaste teadmiste rakendamist uues kontekstis. Osalejad lahendavad rakuteooria, paljunemise ja arengu, aine- ja energiavahetuse, geneetika ja muid ülesandeid.

Tartu Ülikooli teadlased on võtnud ette Tartu linna mullas peituvate mikroobide ulatusliku analüüsimise, et uurida, milline on mullamikroobide seisund ja nende liigirikkuse mõju inimeste tervisele. Uuringus tehakse tihedat koostööd lastearstidega. Inimesed on mikroobidega koos elanud juba miljoneid aastaid. Mikroobide elurikkuse saladuste jälile oleme aga hakanud jõudma alles viimastel aastatel, kuna neid palja silmaga nähtamatuid liike saab looduses edukalt määrata vaid hiljuti arendatud molekulaarsete meetodite abil.