Uudised

Miks mõeldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niivõrd vähe sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises mänginud (kodune)töökeskkond. Juba väikesed muudatused töökeskkonnas võivad elukvaliteeti tublisti parandada.

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp annab ülevaate muutustest nii nakatunute arvus kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute osakaalus. Samuti võimaldab uuring hinnata, millist mõju avaldavad kehtestatud piirangud inimeste käitumisele.

Koroonapandeemia on viinud meditsiinisüsteemi olukorrani, kus tervishoiusektoris on tekkinud tõsine personalipuudus. Ülikool julgustab arstiüliõpilasi oma panust andma. Paljud meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased töötavad õpingute kõrvalt hooldajate, abiõdede või abiarstidena. COVID-19 pandeemia tingimustes on tehtud täiendavaid üleskutseid üliõpilastele, et nad läheksid appi erinevatele tervishoiuasutustele ning mitmed üliõpilased on õpingute kõrvalt seda vabatahtlikkuse alusel ka teinud.

Äsja avalikustatud maailma ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ on Tartu Ülikool esindatud 17 erialaga, sh meditsiin, mis on võrreldes eelmise aastaga oma kohta edetabelis parandanud. Kui möödunud aastal oli meditsiin pingereas positsioonil 351-400, siis tänavu on eriala tõusnud positsioonile 301-350. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaani Anti Kalda sõnul on alati tunnustav näha oma ülikooli ja valdkonna erialasid edetabelite kõrgetel positsioonidel.

Regulaarne talisuplus võib parandada supleja vaimset tervist ja mõjuda hästi tema sisemistele elundkondadele. End külmaga pikemat aega harjutamata võib inimene tekitada oma kehas ülemäärase stressireaktsiooni, mis võib omakorda pärssida viljakust, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Siret Läänelaid ERR Novaatoris.

Teadustöö teemal „Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel“ tõi inimese füsioloogia professori Eero Vasara juhitavale kollektiivile riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Töörühma kuuluvad siirdemeditsiini kaasprofessor Mario Plaas, psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ja inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips.

Meditsiiniteaduste valdkonnas on käimas digipööre, mille raames toetatakse nii üliõpilaste kui ka õppejõudude digitaalsete oskuste kujunemist, mis on vajalikud õpetamiseks ja töötamiseks üha enam digitaliseeruvas meditsiini- ja tervishoiusüsteemis. Infokirjaoskusele keskenduval kogemusseminaril kirjeldati detailsemalt, mida võiksid hõlmata infopädevus, info- ja sisu loomise ning kasutamise oskused meditsiiniteadustes.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond plaanib 2022. aastast muuta vastuvõtutingimusi neile, kes soovivad asuda õppima eestikeelse arstiteaduse, proviisoriõppe või hambaarstiteaduse õppekava alusel. Uuendusena peavad kõik kandidaadid tegema akadeemilise testi ning kombineeritud keemia- ja füüsikaeksami, lõppvooru jõudnud üliõpilaskandidaati ootab ees suuline vestlus.

Teadlased leiavad, et suhtumine HPV-sse kui naiste probleemi peab muutuma ning HPV-vastasesse vaktsineerimisse tuleb kaasata ka poisid, sest vaid naistel kujuneva emakakaelavähi kõrval tekitab HPV ka selliseid vähiliike ja muid haigusi, mis tabavad mehi. Emakakaelavähi ennetuses peab vaktsineerimine käima käsikäes sõeluuringuga, kuhu nüüdsest kaasatakse suurem vanuserühm naisi, sh ravikindlustamata naised.

Tänavu toimub naistepäeva eel juba kolmandat aastat naiste hügieenitarvete kogumise kampaania „Solidaarne naistepäev“. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi seksuaaltervise töögrupi eestvedamisel on kampaania kogumiskast pandud ka Biomeedikumi fuajeesse, kuhu kõik soovijad saavad tuua pesukaitsmeid, sidemeid, tampoone, menstruaalanumaid ja suuhügieeni tooteid. Kogumisaktsiooni korraldamisega soovivad üliõpilased tõsta ülikooli töötajate teadlikkust seoses vähekindlustatud naiste murega.

Sel aastal liitus haridusprogrammiga „Liikuma kutsuv kool“ 38 uut kooli Kihnust Kohtla-Järveni ja Valgast Tallinna vanalinnani. Nüüdseks käib liikuma kutsuvates koolides üle 40% kõigist Eesti üldhariduskoolide õpilastest. Viis aastat tagasi kümne kooliga alustanud „Liikuma kutsuva kooli“ haridusprogramm laienes tänavu juba 148 koolini, kus õpib kokku 63 000 õpilast. Et tasakaalustada koroonaaja negatiivset mõju õpilaste vaimsele ja füüsilisele tervisele, keskendutakse programmis lähiajal kaugõppe mitmekesistamisele ja õuesõppe lõimimisele kooliellu.

Ettevaatlikkus uute asjadega kokku puutudes on loomulik, kuid ilma vaktsineerimata koroonakriisi ületada ei saa, kirjutab Tartu Ülikooli rakulise immunoloogia professor Kai Kisand Postimehes.

Koroonaviiruse levik on laialdane ja olukord tõsine. Igaühe kohus on hoiduda ebavajalikest kontaktidest. Kuna koolide ja kodude kõrval on nakatumise olulised allikad ka töökohad, tuleb ülikooliski vähendada kokkupuuteid ja suunata kaugtööle kõik, kelle töö iseloom seda võimaldab.

Eestis plahvatuslikult kasvanud koroonaviiruse levik ei ole seotud siia välismaalt toodud ja üha sagedamini leitavate mutatsioonidega vaid inimeste enda käitumisega, rääkis koroonaviiruse mutatsioone uuriv Tartu Ülikooli meditsiinilise viroloogia kaasprofessor Radko Avi Delfi Fortele.

Tartu Ülikooli teadlased kutsuvad 370 koroonaviirushaiguse läbi põdenud inimest jälgimisuuringusse, et hinnata haiguse kulu tõsiduse ja tagajärgedega seotud tegureid. Uuringusse kaasatakse suurima koroonasse nakatunute arvuga perearstikeskuste patsiendid Tallinnas, Saaremaal ja Tartus.

Geneetikud loodavad, et ühel päeval jõutakse geenivaramu doonorite andmete ühiskasutamiseni ning praegu perearstide poolt kasutatav e-konsultatsiooni võimalus geneetikuga juurduks ka teiste erialaspetsialistide hulgas. Harvikhaigusteks nimetatakse haigusi, mis esinevad kuni viiel inimesel kümnest tuhandest. Mõne sellise haiguse esinemissagedust ei osatagi öelda, sest seda esineb maailmas väga vähe, näiteks ühel inimesel miljonist.

Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda kutsub äsjase seireuuringu tulemustele toetudes arutlema selle üle, kuidas testimist korraldada ja mis järgneb koroonapositiivse avastamisele, vahendab ERR.

President Kersti Kaljulaid andis 2021. aastal riikliku teenetemärgi 115 inimesele, nende hulgas ka Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professorile ning valitsuse teadusnõukoja juhile Irja Lutsarile. Eesti Vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle kutsetöö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks.

Tartu Ülikooli juhitava koroonaviiruse levimuse seireuuringu äsja lõppenud etapp näitas, et nakatunute hulk on ühtlaselt kõrge kõigis Eesti maakondades. Samas selgus, et ligi pooltel positiivse koroonaproovi andnud täiskasvanutel on tekkinud viirusevastased antikehad ja nad pole tõenäoliselt enam nakkusohtlikud.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.