Uudised

Täna avastati ühel Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasel koroonaviirushaigus COVID-19. Üliõpilane viibis õppetööl teisipäevast kolmapäevani. Nakatunuga lähedalt kokku puutunud inimesed selgitab välja ja nendega suhtleb Terviseamet. Tartu Ülikooli hoonetega seotud edasised toimingud otsustab ülikooli rektoraat koos hoonet kasutavate üksuste juhtidega.

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil Tartu Ülikoolis hakati koolitama spordimeditsiini eriala arste. 1. novembril kohtuvad Tartus spordimeditsiini eriala eksperdid Eestist ja mujalt, et vaadata tagasi spordimeditsiini arengule ja arutada valdkonna aktuaalseid küsimusi.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehtud teadustöös kasutati kõhuõõne vähkkasvajate uute kuvamis- ja ravimeetodite väljatöötamisel nanoosakesi. Katsed näitasid, et nanoosakeste kasutamine võimendab vähiravimite toimet ja vähendab kõrvalnähtusid.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse eestvedamisel toimuvad vaktsineerijatele internetipõhised vaktsineerimiskoolitused. Baaskoolitusele on registreerunud rohkem kui 800 tervishoiutöötajat ja jätkukoolitusele rohkem kui 700 tervishoiutöötajat, kes soovivad aidata kaasa üleriigilisele koroonavastasele vaktsineerimisele.

Ravimitootjate Liidu toel luuakse Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde diabeediandmete ja -uuringute töörühm, mis aitab tagada Eesti diabeedipatsientide andmete parema kvaliteedi.

Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Viirus levib kõigis maakondades. Võrreldes detsembrikuise uuringuetapiga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Samuti on suurenenud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda.

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud ettepanekud 2021. aasta teaduspreemiate määramiseks. Teaduspreemiad määratakse kaheksas teadusvaldkonnas. Arstiteaduse valdkonnas on teaduspreemiale esitatud

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste projektis KoroGeno-EST-2 tehtud koroonaviiruse täisgenoomide analüüsi tulemusena ei ole siiani Eestis leitud ühtegi niinimetatud Inglise või Lõuna-Aafrika oletatavalt kiiremini levivat koroonaviiruse tüve. Viimasel kuul on räägitud palju mitme uue ja hüpoteetiliselt veelgi nakkavama SARS-CoV-2 tüve levikust. Suurimat tähelepanu on neist pälvinud nn Lõuna-Aafrika tüvi ja Inglismaa tüvi, mida on seostatud ka kiiremini kasvanud nakatunute arvuga.

Seitsme riigi, sh Eesti teadlased kirjeldavad, et tuleviku korduskasutatavad näomaskid põhinevad nutikal nanotehnoloogial. Kavakohaselt on need 3D-prinditud maskid senisest mugavamad, väga hea filtreerimisvõimega ja isepuhastuvad ning suudavad hajutada niiskust.

Ühe ravimi väljatöötamine kestab vähemalt kümme aastat ning selle üks lahutamatu osa on katsed rakukultuuride, loomade ja inimestega. Kliinilisel katsel osalev terve inimene aitab välja sõeluda potentsiaalse ravimi kõrvalmõju. Kaasuvate haigustega katseisik ei saa siin abiks olla. Vähk on väga pika ajalooga haigus, mida on tuvastatud isegi muumiatel. Tänapäeva teadus ja arstiabi on arenenud nii kaugele, et me saame õige raviga hoida ära enneaegse surma. Selle taga on aga pühendunud teadustöö ravimite ja ravimeetodite väljatöötamisel.

Alanud on registreerimine arste, hambaarste, õdesid, ämmaemandaid, apteekreid ja teisi tervisevaldkonna töötajaid ühendavale konverentsile „Kliinik 2021“, mis toimub 2. ja 3. veebruaril veebis.

Tartu Ülikooli teadlased alustavad 7. jaanuaril selle aasta esimest koroonaviiruse levimuse seireuuringu etappi. Selle käigus hinnatakse nii detsembri keskel kehtestatud üleriigiliste piirangute, aasta lõpu eel jõustunud piirkondlike piirangute kui ka pühadeaja mõju viiruse levimusele.

Valitsus otsustas toetada SARS-CoV-2 viiruse tüvede uurimist täiendavalt 400 000 euroga, et võimalikult varakult avastada uute, sealhulgas kiirema levikuga tüvede võimalikku esinemist Eestis. Viimastel nädalatel on tulnud viiteid mitme uue ja hüpoteetiliselt veelgi nakkavama SARS-CoV-2 tüve ilmumisest, mida on seostatud ka kiiremalt kasvanud nakatunute arvuga. Tartu Ülikooli teadlased on SARS-CoV-2 viiruse tüvesid uurinud järjepidevalt kogu epideemia vältel.

2020. aastal ilmus meditsiiniteaduste valdkonna uudisvoos 129 uudist rohkem kui 2019. aastal (317 vs 188).

Kuidas enesetunne on? Kuidas saadakse aasta programmijuhiks? Mul on väga uhke tunne. Ma ei arvanud, et ma seda tunnustuse-tunnet oskan tunda. Aga tegelikult päriselt läkski see tunnustus tõsiselt hinge. See tunne on isegi natukene ehmatav, sest see tuli ootamatult. Mulle tundus see õppekava-õppetöö tegevus alati nii iseenesest mõistetav – see igapäevane sideme hoidmine erinevate inimestega, et meie õppekava töötaks.

Doris Vahtrik alustas intervjuud tänamisest. „Olen liigutatud ja siiralt tänulik füsioteraapia eriala üliõpilastele. Suur aitäh Kaiele ja Elysele, kelle algatusel minu kandidatuur üles seati. See on minu jaoks väga suur tunnustus“. Kui kaua oled õppejõu ametit pidanud? Mida oled selle käigus õppinud?

Jõulud on olnud traditsiooniliselt rohke söömise ja seltskonna nautimise aeg. Kuidas mõjutab see aeg aastast aga meie soole mikrobiootat ning kuidas targalt tarbides oma mikrobiootat hoida, kirjutasid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia vanemteadur Epp Sepp ja meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar.

Tartu Ülikooli korraldatavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et viiruse levimus on laialdane ja nakatunute arv suur, kuid viirusekandjate hulk püsib samas suurusjärgus nagu paar nädalat tagasi. Teadlaste sõnul viitab see novembri lõpus kehtestatud piirangute tõhususele.

Eesti arstiteadust on tabanud valus kaotus. 20. detsembril lahkus lugupeetud arst ja teadlane, endine dekaan, paljude kolleegide õpetaja emeriitprofessor Ants Peetsalu.

Valitsus otsustas eilsel kabinetinõupidamisel, et järgmisel aastal tuleb jätkata nii COVID-i levimuse kui ka reovee seireuuringuga. Uuringute läbiviimiseks eraldab Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumile 4 000 750 eurot.