Uudised

Tartu Ülikoolis tegutseb ravijuhendite püsisekretariaat – meeskond, kelle juhtimisel valmis äsja kaks ravijuhendit: esimene neist käsitleb alkoholitarvitamise häirega patsienti, teine aga kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse taastusravi. Tuleva aasta alguses valmivad ka elulõpuravi, kroonilise südamepuudulikkuse ja teist tüüpi diabeedi ravijuhendid.

Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla teadlased ja arstid uurivad, kuidas mõjutab COVID-19 põdemine patsiente kolme aasta jooksul pärast nakatumist. Patsientide kolmanda ja kuuenda kuu järelkontrollis kurtis enam kui pool haigestunutest mitmesuguseid tervisemuresid, kuigi nende rutiinsed analüüsid olid korras. Kolmanda kuu järelkontrollis oli peamiseks kaebuseks füüsilise koormustaluvuse langus, kuuendal kuul kaebustega patsientide arv suurenes ja koormustaluvuse langusele lisandusid liigesvaegused. Kurdeti ka lõhnataju puudumist ja väsimust.

Selgunud on tänavused üliõpilaste teadustööde konkursi parimad. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas tulid kõik doktoriõppe üliõpilaste preemiad Tartu Ülikooli.

Tänavused jõulud tulevad teisiti. Hoolides iseendast ja oma kolleegidest, jagame sel aastal jõulutunnet läbi heade mõtete ja soovide. Sel aastal toob meditsiiniteaduste valdkonda jõuluhõngu virtuaalne jõulumõtete advendikalender. Jõulukuu esimesest päevast kuni jõululaupäevani avaldame iga päev Biomeedikumi fuajee ekraanil ning valdkonna ja instituutide veebilehel liugpildina jõulumõtteid ning jõulusoovitusi meie valdkonna inimestelt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste analüüs näitab, et COVID-19 diagnoosimine võib hilineda või jäädagi tegemata, kui keskenduda vaid hingamisteede sümptomitele. 50-aastaste ja vanemate inimeste puhul tuleks tähelepanu pöörata ka kõhulahtisuse ja palaviku esinemisele ilma köha ja nohuta.

21. ja 22. aprillil 2021 toimub õendusjuhtimise virtuaalne teaduskonverents „Creating a Comprehensive View on Nursing Leadership”, kus astuvad üles valdkonna eksperdid Eestist kui ka välismaalt. 15. jaanuarini oodatakse kõiki huvilisi, sh üliõpilasi ja õppejõudude esitama konverentsile teese. Üliõpilastele on ettekanneteks planeeritud eraldi sessioon.

Märgatav nakatunute arvu vähenemine saabub ilmselt siis, kui elanikkonna vaktsineerimine on käima läinud. Kui karjaimmuunsuse saavutamiseks on vajalik, et vaktsineeritud oleks 75% elanikkonnast, siis nakatunute arvu oluliseks vähendamiseks peaks 40% olema piisav, kirjutas professor Irja Lutsar oma ülevaates sotsiaalmeedias. 11 kuud uue koroonaviirusega

Äsja trükist tulnud raamatu „Eesti ravimtaimed“ kolmas köide kirjeldab 30 rohkelt kasutatavat kodumaist taime, millest paljud on maitsetaimed. Kolme raamatu peale on autorid vaadelnud kokku 150 Eestis leiduvat ravimtaime ja nende kasutamisvõimalusi. Eesti ravimtaimi tutvustava raamatu kolmandas köites on tähelepanu all 30 taime, mis iseloomustavad suuresti maitsetaimerohket aeda, sest kõik maitsetaimed on ühtlasi ravimtaimed. Nende kõrval on raamatus hulk rahvameditsiinile omaseid taimi, mida pole veel teaduslikult süvitsi uuritud, kuid mida rahvas tarvitab.

10.–21. detsembrini toimub koroonaviiruse levimuse seireuuringu järjekordne etapp, mille käigus hinnatakse muu hulgas 24. novembril kehtestatud piirangute mõju viiruse levikule. Uuring aitab hinnata viiruse leviku kasvu kiirust ja seega annab Terviseameti igapäevase statistika kõrval otsustajatele olulist lisateavet.

Koroonaviiruse levik on saavutanud Eestis epideemilise ulatuse ja nakkuse võib saada kõikjalt.

Head üliõpilased ja õppejõud! Täname, et olete olnud kannatlikud. Teame, et teil on õppetöö, praktikumide ja praktikatega seoses mitmeid küsimusi, millele püüame jõudsasti reageerida. Edasise õppetöö planeerimiseks oleme oodanud ära nii Vabariigi Valitsuse, Tartu Ülikooli rektoraadi kui ka Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna suunised. Sellest lähtuvalt on peamine sõnum, et õppetöö kolib vähemalt sügissemestri lõpuni veebi. [collapsed]

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil, et alates 14. detsembrist on suletud kõik õppeasutused, sealhulgas ülikoolid. Seetõttu otsustas ülikooli juhtkond, et Tartu Ülikoolis ei toimu auditoorset õpet vähemalt kuni kevadsemestri alguseni. Eksamisessioon ja kontrolltööd toimuvad veebi teel. Kui eksameid ei ole võimalik planeeritud ajal korraldada, teavitab õppejõud üliõpilasi muutunud eksamiaegadest ÕIS-i kaudu. Täpsemad juhised õppekorralduse kohta saadab juhtkond siis, kui valitsus on oma tänase otsuse ametlikult vormistanud.

Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid 2020. aasta kaheksa kuu andmeid pea 32 000 inimese kohta, kelle hulgas olid nii positiivse koroonaproovi andjaid kui ka need, kes ei olnud sel ajal koroonaviirusega nakatunud. Analüüsi esmased tulemused näitasid, et koroonapatsient sattus haiglasse peamiselt kopsupõletiku või ägeda bronhiidi tõttu. Need, kel koroonat ei olnud, läksid haiglasse enamasti sünnitusabi ja meditsiinilisi kordusprotseduure saama.

Eesti apteekide ja apteekrite tegevuse anlüüsist kriisiolukorras COVID-19 pandeemia näitel selgus, et apteekide töö kujunes esmatasandi tervishoius oluliseks teenuse osutajaks ning riiklikult kehtestatud piiranguid ravimite väljakirjutamisele ja väljastamisele olid asjakohased.

COVID-vaktsiini logistika on keeruline ja nõudlik, kuna see nõuab ekstreemseid säilitamistingimusi. Vaktsineerimisskeem ise näeb ette kahte manustamist kolmenädalase vahega ehk kaitse saamiseks peab inimene tegema kaks kaitsesüsti. Kui inimesed ei naase teisele süstile, võib tekkida märkimisväärne vaktsiinikadu.

Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures on inimesed asunud varasemast hoolsamini järgima valitsuse kehtestatud piiranguid, kandes maski ja hoidudes füüsilistest kohtumistest.

Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane selgitab, kuidas töötavad Pfizeri ja Moderna RNA-vaktsiinid ning miks peab vaktsiin olema säilitamiseks külmutatud. Professor Ana Rebase sõnul kujutavad need vaktsiinid endast lipiidsesse pakendisse pandud koroonaviiruse ogavalku kodeerivat informatsiooni (ingl messenger) ehk mRNA-d.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudis tehtud uuring näitas, et suur osa Tartu Ülikooli Kliinikumis trauma tõttu näo- ja lõualuukirurgi abi vajavatest patsientidest on viga saanud alkoholijoobes. Näopiirkonna traumadega satuvad haiglasse rohkem mehed ja selles on sageli süüdi vägivald.

Kevadsuvel avaldas ligi 500 inimest soovi osaleda Tartu Ülikooli teadlaste uuringus ja loovutada oma vereplasmat, et seda saaks kasutada koroonat põdevate inimeste raviks. Doonoripinki jõudis 11 inimest, kellelt koguti 20 plasmadoosi. Nüüdseks on esimene raskelt koroonat põdev patsient SARS-CoV-2 antikehadega vereplasma ülekande saanud.