Uudised

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas oli tänavusel vastuvõtuperioodil kõige suurem konkurss füsioteraapia ja hambaarstiteaduse erialal, kus kandideeris vastavalt 6 ja 5,9 inimest kohale. Avalduste arvu poolest oli õppekavade esikolmik sama nagu eelmisel kahel aastal: populaarseimad olid eestikeelne arstiteaduse integreeritud õpe, füsioteraapia bakalaureuseõpe ning kehalise kasvatuse ja spordi bakalaureuseõpe.

Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise aasta üliõpilased korraldavad 28. ja 29. augustil Tartus rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi „Anatomy Theatre“, kus panevad oma meditsiiniteadmised ja loovuse proovile kümme meeskonda kuuest Soome, Läti, Leedu ja Eesti ülikoolist. Üliõpilaste soov on, et ettevõtmisest kasvaks välja pikaajaline traditsioon.

Vabariigi Valitsuse pressiteade Valitsuskabinet toetas Tartu Ülikooli seireuuringu meeskonna ettepanekut alustada homsest Ida-Virumaal koroonaviiruse leviku ulatuse täpsemaks tuvastamiseks suuremahulise kohapealse uuringu läbiviimist. Uuringu käigus küsitletakse ja testitakse ligikaudu 1500 maakonna elanikku. Kantar Emor alustab küsitluse läbiviimist homme.

Eesti Teadusagentuuri tellimusel algab uuring, mille käigus viivad Tartu Ülikooli teadlased koostöös Tartu Ülikooli Perearstikeskus OÜ arstidega läbi Eesti SARS-CoV-2 viiruse ja selle põhjustatud haiguse juhtude põhjaliku analüüsi, mis võimaldab teha tulevaste viiruspuhangute korral informeeritud otsuseid ja kasutada suurimate riskirühmade säästmiseks kõige tõhusamaid ennetus- ja ravimeetmeid.

Tartu ülikooli peahoones algab 15. veebruaril kell 12 juba kuuendat korda toimuv populaarne ülikooli karjääripäev, mis keskendub praktikakohtade väärtustamisele ja tööturu vajadustele.

Tartu Ülikooli eestvedamisel on Tartu Ülikooli Kliinikumil ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglal kogutud nüüdseks piisavalt palju COVID-19 läbipõdenute vereplasmat, et asuda seda kasutama raskelt haigestunute ravis. COVID-19 läbipõdenud vereplasmadoonorid saavad aasta lõpuni tasuta külastada Eesti Suuratraktsioonide Liidu pereatraktsioone.

Tartu Ülikooli molekulaarpatoloogia uurimisgrupi kaasosalusel meditsiiniajakirjas Nature Medicine avaldatud teadusartiklis „A dynamic COVID-19 immune signature includes associations with poor prognosis“ kirjeldatakse, kuidas SARS-CoV-2 mõjutab COVID-19 raskelt põdevate inimeste immuunsüsteemi.

Seda, miks tekivad suuõõne funktsioonianomaaliad, ei mõisteta praegu veel täielikult. Teada on, et neid esineb maailmas aina enam. Sellised anomaaliad võivad pärssida loomulikku ninahingamist ja tekitada omakorda hambumusprobleeme.

Tänapäevase linliku elustiiliga kaasnevad õhusaaste ja müra, mis avaldavad negatiivset mõju inimese tervisele. Tervisekahjuga tuleb silmitsi seista kui mitte kohe, siis aastate pärast, mil tervisemure on välja kujunenud. Parema keskkonnatervise heaks saab aga igaüks meist midagi ära teha.

Tartu Ülikooli juhtimisel korraldatud koroonaviiruse antikehade uuringu KoroSero-EST-1 tulemused näitavad, et viiruse levimus oli Tallinnas kümme ning Saaremaal kolm ja pool korda suurem, kui ütleb ninaneeluproovidel põhinev riiklik statistika. Vaid 20%-l inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines mõni viirusele omane sümptom. Alustatud on juba üle-eestilise antikehade uuringuga KoroSero-EST-2.

Uus koroonaviirus on maailmas ringelnud seitse kuud ja vaibumise märke ei paista kusagilt. See aga tähendab, et meil tuleb suure tõenäosusega selle viirusega väga kaua koos eksisteerida ja see on inimeste, mitte viiruse otsustada, kuidas me seda teha tahame või oskame, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar. Viiruse levik ja nakatumine Viiruse leviku seisukohalt võib riigid jagada järgmiselt:

Kui immuunsus koroonaviiruse suhtes kestab vähem kui aasta, võib oodata iga-aastaseid laineid vähemalt aastani 2025. Fakt on, et SARS-CoV-2 jääb meiega pikemaks ajaks. Teadlaste ennustused pandeemia edasise kulu kohta avaldati ajakirjas Nature. Tartu Ülikooli lehel „Tõenduspõhine teave COVID-19 kohta“ tehti kokkuvõte ajakirjas Nature avaldatud teadlaste mõtetest.

6. augustil kutsub Tartu Ülikool 2400 eestimaalast osalema koroonaviiruse levimuse uuringu viiendas etapis, et saada teada, kui suurt mõju on viiruse laiemale levikule avaldanud viimastel nädalatel tekkinud haiguspuhangud.

Esmaspäeval, 3. augustil viiakse Tartu Ülikooli kõne- ja andmesideteenus üle Elisa Eesti võrku. Seoses sellega võib ette tulla häireid ülikooli numbritele helistamisel.

Enamik pärilikke ehk geneetilise eelsoodumusega haigusi esineb nii meestel kui ka naistel. Lapseootuse seisund on omane ainult naistele ja sellel lühikesel, aga erilisel eluperioodil võib tekkida mitu tõsist haigusseisundit, mis on seotud üksnes rasedusega, kirjutavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Triin Kikas ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan ERR Novaatoris.

Pärast puusaliigese endoproteesimist tuleb patsientidel omandada rohkelt uusi teadmisi ja oskusi. Operatsiooniga kaasnevad muutused ei ole ainult füüsilised, vaid põhjustavad ka vastuolulisi tundeid. Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst nähtus, et kodus toimetulekuks vajavad patsiendid haiglas individuaalsemat lähenemist.

Eesti teadlaste osalusel avaldati uuring, milles selgitatakse üksikasjalikult peent tasakaalu isa ja ema geenide vahel raseduse ajal. Isa panuse tõttu on loode ema organismi jaoks geneetiliselt võõras, kuid suudab üsas edukalt areneda ega kannata üldjuhul ema immuunrünnaku all. Alati pole aga see tasakaal ideaalne ja see võib saada saatuslikuks nii emale kui ka lootele.

Eesti rahvameditsiinis kasutatakse sagedamini umbes sadat ravimtaime, kuid andmeid leidub umbes 400 taime kohta. Ravimtaime kasutamise tõhusus peitub aga teadmistes ja oskustes, sest valesti säilitatud taim ei toimi ja võib isegi kahjulikult mõjuda. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi professor Ain Raal arutles Kuku raadio saates „Kuue samba taga“ selle üle, milline taim on parim C-vitamiini allikas ja kas mõni neist pärsib ka vähkkasvajat.

Meditsiiniteaduste valdkond tähistab 15. ja 16. oktoobril traditsioonilist arstiteaduskonna aastapäeva muudetud sisu ja ajakavaga.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööst selgus, et Parkinsoni põdevate patsientide probleemid käeliste tegevustega on märksa suuremad kui haiguseta eakaaslastel. Sealjuures valmistavad käelised tegevused Parkinsoni tõvega naistele rohkem raskusi kui meestele. Seda teadmist peaks arvestama ka patsiendi ravi planeerimisel.