Uudised

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk kinnitab, et hoolimata eriolukorrast läheb elu Tartu Ülikoolis edasi ning kvaliteetne õppe- ja teadustöö jätkub. Ülikool on valmis pakkuma üliõpilaste muredele individuaalseid lahendusi. Valgu kinnitusel ei tasu kellelgi muretseda, et ülikool eriolukorra tõttu lõpetamata või lõputöö kaitsmata jääb. Ka sisseastumise pärast ei ole vaja karta – kõik, kes soovivad ülikooli astuda, saavad selleks võimaluse.

Ukraina ja Eesti perearstid on teinud aastaid koostööd Ukraina perearstisüsteemi nüüdisajastamiseks. Sel eesmärgil külastasid Ukraina perearstid märtsi alguses Tallinna ja Tartu perearstikeskuseid ning Tartu Ülikooli. Enim tunti huvi Eesti perearstide ja -õdede tööülesannete ning perearstide väljaõppe vastu. Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda on Ukraina kolleegidega suhelnud alates 2016. aastast, mil ta koos tervishoiueksperdi Taavi Laiga esimest korda Ukrainas Harkivis perearstisüsteemi ülesehitamise teemal kohalikke nõustamas käis.

13. märtsil kohtusid dekaan, prodekaanid, valdkonna instituutide juhid ja üliõpilaste esindajad, et panna paika tegevusplaan järgmisteks nädalateks, mil auditoorset õppetööd ei toimu. Tudengite ja õppejõududega, kes on puutunud kokku nakatanud meditsiiniteaduste valdkonna tudengiga, on Terviseamet praeguseks ühendust võtnud. Kõigil, kellega ei ole ühendust võetud, palume säilitada rahu ja järgida tavapärased Terviseameti nõudeid.

Immuunvahendatud haiguste levik on kiiresti kasvanud ning tegemist on tõsise sotsiaal-majandusliku probleemiga kogu maailmas. Epideemia põhjuseid pole siiani teada, kuid kindlasti on väliskeskkonna teguritel nendes keskne roll, kirjutab ERR Novaator Tartu Ülikooli teadlaste rahvusvahelisest teadusprojektist, kus uuritakse inimese immuunvahendatud haiguste väliskeskkonna tegureid ja immuunsüsteemi reaktsioone sellele.

Reedel, 20. märtsil kell 11 sõlmivad Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser ja TÜ Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe videosilla teel koostöölepingu, et senisest veelgi enam lõimida ülikooli ja kliinikumi tegevusi arstide ja muu meditsiinipersonali väljaõppes ning tipptasemel teadus- ja arendustöös.

Tartu Ülikooli liikumislabor on kirja pannud soovitused, kuidas kodustes tingimustes aktiivne olla ja vaheldusrikkalt õppida, sest praeguses olukorras ei tohiks unustada füüsilise aktiivsuse tähtsust. ÕPPESSE PAUSIDE PLANEERIMINE: vaata üle, mis tänaseks teha anti. Kui kaua see aega võtab? Planeeri ülesannete täitmise vahele pause liikumiseks, nt iga 15 minuti järel. HEAD PAUSID ÕPPIMISEST:

Tänahommikuse seisuga peame kahjuks rahvatervise konverentsi edasi lükkama. Konverents ei toimu ka videosilla vahendusel. Vabandame, aga olukord muutub kiirelt ja sellest lähtuvalt peab ka korraldusmeeskond võtma vastu kiireid otsuseid, mis aitavad tõkestada COVID-19 levikut ja kaitsta inimeste tervist. Otsus lähtub riigi poolt välja kuulutatud eriolukorrast. Vabandame ebamugavuste pärast!

Homme, 13. märtsil jääb auditoorne õppetöö (loengud, seminarid, praktikumid) kogu valdkonnas ära. Palun püsige kodus ja säilitage rahu. Edasised juhised saadame 13. märtsi jooksul. Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusesse, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112. Loe ülikooli juhiseid koroonaviiruse vältimiseks.

COVID-19 viiruse edasise levikuga ja võimalike patsientide arvu kasvuga tekib suurenenud vajadus meditsiinilisteks konsultatsioonideks. Hea võimalus oleks selleks puhuks kasutada telemeditsiini ja videokonsultatsioone, leiab Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia professor Pärt Peterson. Tartu Ülikooli professor Pärt Peterson tõdeb, et kuivõrd haigusjuhte võib lähiajal tekkida palju, siis oleks see haiguskahtlusega ja karantiinis olevatele inimestele lihtsaim viis saada arsti hinnang olukorrale.

Tartu Ülikooli teadlased avaldasid ajakirjas Aging Cell ülevaate uuringust, kus nad otsisid erinevusi noorte ja eakate inimeste immuunsüsteemis. Nad keskendusid monotsüütidele, mis aitavad ära tunda viiruseid, mõjutavad vananemisega seotud põletikke ja ka veresoonte lupjumist.

Meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar on teinud sotsiaalmeedias ülevaate uue koronaviiruse (SARS-2) ja sellest põhjustatud haiguse (COVID-19) levikust ja tagajärgedest. Kokkuvõte on tehtud 2.–8. märtsi kohta. Loe ka nõuandeid, kuidas koroonaviirust vältida. Viiruse levikust ja nakatunutest

Rahvatervishoiu magistriõppekava programmijuhi ja epidemioloogia professori Anneli Uusküla sõnutsi on tervislikest eluviisidest räägitud tüütuseni, ent sellest hoolimata oleme kimpus surmadega, mida olnuks võimalik vältida, kirjutab ajakiri UT.

Rahvatervishoid on kiiresti arenev valdkond, mis keskendub riiklikule tegevusele inimeste tervise hoidmiseks ja parandamiseks. Selle tegevuse üks alus on kvaliteetne ja teaduspõhine magistriõpe, mille alustamisest Tartu Ülikoolis täitub tänavu 20 aastat. Sel puhul toimub 13. märtsil Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi korraldamisel Tartus teaduskonverents, mille läbiv teema on tõenduspõhisus ja selle tähtsus tervisepoliitika kujundamisel. Kogemusi jagavad nii tervishoiupraktikud kui ka teadlased.

Biomeedikumi esimese korruse fuajeesse paigaldati täisautomaatne elustamisaparaat (ingl Automated External Defibrillator, AED). AED on lihtne abivahend, mida kasutatakse kannatanu elustamiseks südame äkksurmast. Biomeedikumi paigaldatud elustamisaparaat on eestikeelsete häälkäskluste järgi lihtsasti kasutatav ja sellega saab hakkama ka erihariduseta inimene. Aparaadi kasutamisel tuleb teha kolm põhilist sammu:

Kogu maailmas on relvajõududes kõige levinum terviseprobleem skeleti-lihassüsteemi haigused ja vigastused, mis on tingitud ülekoormusest. Eestis moodustavad need 41% diagnoosidest, mille tõttu kaitseväelased reservi arvatakse. Seepärast asusid Tartu Ülikooli teadlased koos Eesti Kaitseväega välja töötama ennetusprogrammi, mis aitaks kaitseväelaste skeleti-lihassüsteemi haigusi ja vigastusi vähendada ja vältida.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna delegatsioon külastas 26. ja 27. veebruaril Groningeni Ülikooli, et leida võimalikke uurimissuundi tulevaste ühiste projektitaotluste jaoks. Hollandis asuva Groningeni Ülikooli kolleegide teadustöö prioriteetsed teemad on tervislik vananemine ning prekliinilise, kliinilise ja siirdemeditsiini suuna biopangad.

4. märtsil avalikustatud maailma ühes olulisemas ülikoolide pingereas „QS World University Rankings“ on 15 Tartu Ülikooli eriala, sh farmaatsia ja farmakoloogia. Tartu Ülikooli farmaatsia ja farmakoloogia on positsioonil 351–400. Farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal ütleb naljaga pooleks, et farmaatsia instituuti saab võtta kui ridu Arvo Pärdi loodud "Aatomiku laulus": "Ise olen väike, olen väike, kuid mu jõud on suur."

Kümnest üle 35-aastasest inimesest kaheksal on mingit laadi igemeprobleemid. Igemehaigused on Euroopas enim põetavad, kuid kõige harvemini märgatavad haigused. Need ei põhjusta enamasti valu ega ebamugavustunnet, ent kaugelearenenud haigus on peamine hammaste kaotamise põhjus, kirjutab hambaarstiteaduse vilistlane Kertu Ollema Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Seksuaalvägivald on laialt levinud, kuid vähesed kannatanud pöörduvad abi saamiseks politseisse või tervishoiuasutusse. Eestis jäävad need vägivallakuriteod rohkem varjatuks kui Euroopa Liidus keskmiselt, rääkis naistearst Made Laanpere Tartu Ülikooli konverentsil „Kliinik 2020“.

Kui aastatel 2002-2003 võitles maailm SARS-koroonaviirusega, siis praegu seisab maailm silmitsi SARSi sugulasviirusega – 2019-nCoV. Uus viirus on geneetiliselt erinev, tal puudub ravi ja see on kaasa toonud arvukalt surmajuhtumeid.