Uudised

Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgus enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringust, millesse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased. Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas. See moodustub saasteainete reageerimisel päikesevalgusega ning seda leidub nii linnades, äärelinnades kui ka maapiirkondades.

Kui kaugelt vaadata, paistab Eestis antibiootikumide kasutamisega kõik hästi olevat. Euroopas kasutab meist vähem antibiootikume ainult Holland. "Ent kui kätte võtta luup ja muidu tagasihoidlikke numbreid lähemalt vaadata, ei ole see pilt enam sugugi nii ilus," tõdeb antibiootikumide kasutamist uurinud Jana Lass ja lisab: "saatan peitub detailides".

Tervishoiutöötaja vaktsineerimine on vajalik nii töötaja enda kui ka teda ümbritsevate inimeste huvides, sest vaktsineerimata tervishoiutöötaja ohustab patsiente, kolleege ja ka teisi haiglaga seotud isikuid. Tervishoiutöötajate vaktsineerimise korraldamisel Eestis oleks abi sellest, kui tervishoiuasutustele töötataks välja ühised seisukohad.

Alates veebruarist Tartu Ülikooli androloogia professuuri juhtiv Margus Punab on paljude eestlaste jaoks tuntuim meestearst. ERR Novaator uuris temalt, kuhu areneb androloogia teadussuunana ja mida me teame Eesti mehe tervise kohta.

Tartu Ülikoolis tehtud uuringust selgus, et 88%-l kirurgiaosakondade õdedest jäi osa õendustegevusi viimase valve jooksul tegemata. Niisugune olukord mõjutab otseselt õendusabi kvaliteeti ja on ka patsiendiohutuse probleem, sest see võib negatiivselt mõjutada patsiendi seisundit ja ravitulemit. Üle pooltel juhtudest oli tegemata jätmine seotud töökorraldusega.

Eestis on aastate jooksul HIV diagnoosi saanud üle 7000 inimese, kellest igal aastal käib arsti juures umbes 5500. Arvestades, et Eesti rahvaarv on veidi enam kui 1,3 miljonit ja HIV levib üle Eesti, võib selle levikut nimetada epideemiaks. Epideemia leevendamiseks ja ennetuseks on oluline teada, kuidas HIV edasi kandub.

Tartu Ülikooli mutantrottide abil leitud ravi aitas päästa kümneid Wolframi sündroomi põdevaid lapsi igapäevastest süstidest. Pikas plaanis loodavad teadlased pidurdada ka sündroomiga seotud vananemist ja ravida teisigi raskeid aju närvirakke hävitavaid haigusi.

Üha enam otsivad sportlased teadlaste nõu, kuidas treeningut tulemuslikumaks muuta ja oma sooritusvõimet parandada. Nii osaleb suur hulk Eesti vastupidavusalade sportlasi Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi uuringutes. Milliste sportlaste töövõimet teadlased uurivad ja kuidas see käib, andis ülevaate treeningu füsioloogia lektor Martin Mooses.

Täna, 19. veebruaril toimub Philosophicumis humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna praktika- ja töömess ning Physicumis Maarjavälja karjääripäev, kuhu on oodatud meditsiiniteadustest ning loodus- ja täppisteadustest huvituvad üliõpilased.

Eestis magistrikraadi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on Eesti riigile ja ettevõtlusele igal juhul kasulik. Küsimus võib olla selles, kas meie ühiskond on selleks valmis, et nad siia jäävad, kirjutab Aune Valk. Välisüliõpilaste arv ja osakaal on Eestis teadagi tõusuteel. Kõige kiirem kasv jäi aastatesse 2010–2016, kui välisüliõpilaste arv suurenes umbes kolm korda (1200-lt 3600-ni) ja osakaal kahelt protsendilt kaheksa protsendini.

Eesti kooliõpilaste uuringud näitavad, et 1990. aastatel kooliõpilaste alkoholi tarvitamine suurenes, 2000. aastate alguses jäi see stabiilseks ning alates 2003. aastast hakkas vähenema.

Alanud on registreerimine märtsis algavatele projekti „Patsiendiohutuse tippkeskuse arendamine Tartu Ülikoolis“ (PATSAFE) koolitustele „Patsiendiohutus ja sellega s

Meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased ja arst-residendid saavad taas registreeruda valikainele „Ettevõtluse võimalusest meditsiiniteadustes“ (MVMV.00.002). Valikaine viib üliõpilased kokku meditsiiniteaduste valdkonnast võrsunud tippekspertidega, kes on oma tegemistes edukalt ühendanud meditsiiniteadused, ettevõtluse ning erasektoris omandatud kogemuse.

Tartu Ülikoolis uuriti esimest korda Eestis vähktõvega patsientide infovajadust. Uuringu tulemused näitavad, et tervishoiutöötaja suhtlus patsiendiga on puudulik ja üks rahulolematuse põhjuseid on tervishoiutöötajate teadmatus patsientide infovajadusest. Patsiendid soovivad enam silmast silma nõustamist ja teavet kogu ravi jooksul.

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas 2019. aasta lõpul toetuse andmise otsuse, millega eraldatakse Tartu Ülikoolile 2,7 miljonit eurot kooliõpilaste liikumisaktiivsuse tõstmiseks. Toetusega on kavas töötada välja liikuma kutsuva kooli mudel ning toetada liikuma kutsuva kooli põhimõtete rakendamist aastaks 2023 vähemalt 140-s koolis üle Eesti.

Praegusel perioodil võib täheldada inimeste suuremat nakatumist külmetushaigustesse, mille üheks tõhusamaks ennetusviisiks on hoolikas kätepesu. Tartu Ülikooli peremeditsiini dotsent Marje Oona jagab nõu, miks me haigestume ja kuidas veel end külmetushaiguste eest säästa. Eesti Perearstide Seltsi, sh Marje Oona eestvedamisel koostatud patsiendijuhendi materjalis toovad perearstid välja, et arusaam, nagu külmetushaiguse põhjuseks on külmetus, ei pea paika. Külmetushaiguste põhjuseks on viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid.

Haridusprogramm „Liikuma kutsuv kool“ laieneb tänavu taas, nii et see hõlmab juba 110 kooli üle Eesti. Spordi-, tervise- ja haridusvaldkonnas korduvalt tunnustust pälvinud programmiga on seni püütud suurendada õpilaste liikumisvõimalusi kooli- ja vahetundides. Sel aastal võetakse luubi alla õpetajate liikumisrõõm ja heaolu.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna esindajad käisid 7. veebruaril Kuressaare Haiglas, mis on arstiüliõpilaste seas populaarne praktikakoht. Üheskoos arutati, mis motiveeriks üliõpilasi pärast praktikat ja residentuuri Saaremaale tööle jääma.

Meditsiiniteaduste valdkonna ettevõtlusainest sündis idee pakkuda eakatele personaalset nõustamist ning meditsiinilist ja tehnilist tuge, et nad saaksid võimalikult kaua oma kodus iseseisvat elu elada. Nii plaanivad arstiüliõpilased ettevõttega Gerifix arendada Eestis eakatele kohandatud targa maja teenust.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös avati uus simulatsioonikeskus, kus tulevased arstid saavad senisest paremad võimalused kliiniliste ja praktiliste oskuste omandamiseks. Manipuleeritavate mannekeenide kõrval saab keskuses kasutada ka Baltimaade ainsat endoskoopilise kirurgia simulaatorit, mis on mõeldud kirurgiliste operatsioonide harjutamiseks.