Uudised

Normal 0 21 false false false EN-US X-NONE X-NONE

Neljapäeval, 10. jaanuaril tutvustavad Tartu kõrgkoolid end Tallinnas Kultuurikatlas kõrghariduspäeval „Õpi Tartus“. Gümnasistid saavad konverentsil abi eriala valimiseks ning võimalik on osaleda põnevates töötubades ja kuulata inspireerivaid ettekandeid.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond tähistab rahvusülikooli 100. aastapäeva fotonäitusega arstiõppe ja -teaduse ajaloost. Selleks oodatakse kolleegidelt fotosid ja muud materjali, mis on pärit nii kaugemast kui ka lähemast minevikust.

Arstiks saamiseks on tarvis häid teoreetilisi teadmisi, kuid veel rohkem on tarvis oskust omandatud teooriat rakendada. Kuivõrd esimestel õppeaastatel keskendutakse õpingutes just teooriale, otsustas 12 arstitudengit võtta oma südameasjaks rahvusvahelise anatoomiaolümpiaadi korraldamise. Nii toimuski 17.–18. mail esmakordselt Tartus rahvusvaheline anatoomiaolümpiaad Anatomy Park, kus arstitudengid said oma teoreetilised teadmised proovile panna.

Tõstmaks patsientide, tervishoiutöötajate ja poliitikakujundajate teadlikkust patsiendiohutusest, on Maailma Terviseorganisatsioon nimetanud 17. septembri rahvusvaheliseks patsiendiohutuse päevaks. Patsiendiohutusega on kogu maailma tervishoius suuri probleeme. Ligikaudu kümnendik patsientidest kogeb tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevat kahju ja igal aastal toob see kaasa umbes 23 miljonit eluaastat tervisekadu.

Käehaardetugevuse mõõtmine on lihtne, odav ja objektiivne meetod. Selle abil on võimalik varakult prognoosida geriaatrilisi terviseprobleeme ja hinnata vananemisprotsessi kulgu. Seepärast on esmatasandi tervishoius soovitatav seda tervisenäitaja mõõtmise viisi rohkem rakendada, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vilistlane Ragnar Vaiknemets. Vaiknemets tutvustab oma teadustööd ka 10. ja 11. oktoobril toimuval arstiteaduskonna aastapäeval.

Personaalse meditsiini käsitluse kõrval räägitakse ühiskonnas aina enam personaalmeditsiini mõistest. Mis on nende erinevused, kuidas on personaalne meditsiin ajas muutunud ja milliseid võimalusi haiguste diagnoosimisel ja ravis on avanud personaalmeditsiini areng, arutletakse 11. oktoobril Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teemakonverentsil „100 aastat personaalset meditsiini“.

Laste vähene liikumisaktiivsus ja sellega kaasnevad terviseprobleemid, näiteks ülekaalulisus, on kujunemas üha tõsisemaks terviseriskiks. Üks tõhusamaid lahendusi on tekitada liikumist soodustavaid võimalusi koolikeskkonnas. Tartu Ülikooli liikumislabor on sel eesmärgil algatanud programmi „Liikuma kutsuv kool“, mida Eesti Lastevanemate Liit tunnustas tänavu kui aasta tervisetegu.

Uuringud näitavad, et õpilaste tervisealane elukvaliteet on halvenemas. See mõjutab negatiivselt nende kehalist, sotsiaalset, emotsionaalset ja akadeemilist suutlikkust. Kuna noored viibivad suure osa ajast koolis, on nii koolil tervikuna kui ka kehalise kasvatuse õpetajatel õpilaste tervisealasele elukvaliteedile oluline mõju.

Tartu Ülikoolis tehtud analüüs näitas, et vanus 80 ja enam aastat, naissugu, läbipõetud depressiivsus ja vähene füüsiline aktiivsus on Eesti kesk- ja vanemaealiste depressiivsuse tekkes olulised tegurid. Uuringu tulemustest nähtub, et kuna depressiivsete riskirühma kuulub üha enam eakaid, peaks mõtlema perearsti visiidi aja pikendamisele, et ennetada vaimse tervise halvenemist.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi ning Apotheka farmaatsiaõppe ja -teaduse arendusfondi koostöös korraldatud tervisefoorumil tunnustatakse kaht proviisoritudengit silmapaistvate uurimistööde eest 500-eurose stipendiumiga.

Eesti, Läti ja Leedu teaduste akadeemiad tunnustasid Tartu Ülikooli inimese geneetika professorit Maris Laant tema teadustöö eest reproduktiivmeditsiini ja geneetika valdkonnas Baltimaade teaduste akadeemiate medaliga. Laan on alates 1999. aastast välja antud medali saajate seas esimene naine.

Alates 2017. aasta lõpust toiminud Tartu Ülikooli mentorlusprogramm on mõeldud selleks, et viia kokku ülikooli vilistlased ja üliõpilased ning pakkuda mõlemale poolele kasulikke koostööviise. TÜ turunduse peaspetsialisti Karl Vetemaa sõnul on programmi eesmärk kasvatada tudengitest tippspetsialistide ja -juhtide mantlipärijad ning tugevdada Tartu Ülikooli kogukonda ja luua ühtekuuluvustunnet.

Tartu Ülikool annab välja uue teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. See antakse neile, kes on olnud ülikooliga seotud kokku vähemalt 50 aastat ehk 100 semestrit. Tiitli saab 94 ülikoolipere liiget, sh 22 meditsiiniteaduste valdkonna töötajat.

Kirurgiaprofessor Albert Kliiman on Eesti südamekirurgia teerajaja, kelle sünnist möödub tänavu sada aastat. Tänutäheks hindamatu panuse eest valdkonna arengusse püstitati Tartus südamekirurgia konverentsi raames professori hauale mälestuskivi. Konverentsiga tähistati ka meie teise südamekirurgia arendaja, tunnustatud südamekirurgi professor Toomas Sullingu 80. sünnipäeva.

Tunnustatud arstid ja teadlased avasid päevakajalisi meditsiini- ja tervishoiuküsimusi 4.–6. veebruarini Tartus toimuval täienduskonverentsil „Kliinik 2020“. Konverentsi teemad puudutavad muu hulgas vaktsineerimist, antibiootikume, seksuaalvägivalda, geneetikat ja personaalmeditsiini, ravimiohutust, bioloogilisi ravimeid ja sünnitanud naiste tervist. Vaata konverentsi ettekandeid UTTVst.

Günekoloogia ja sünnitusabi ei ole Eesti meesarstide hulgas just populaarne valik, kuigi see on, sarnaselt muule kirurgiale, väga praktiline ja kiiret otsustusvõimet nõudev kirurgiline eriala.

Soovimatu viljatusega paaride osakaal on umbes 15%, neist umbes pooltel juhtudel on põhjuseks mehe vähene viljakus. Viljatuse põhjuste parem mõistmine aitab inimesi paremini ravida ja ideaalis ka probleeme ennetada. Meeste viljakus ja viljatus on meestearsti Margus Punabi üks uurimissuundasid, kes on veebruarist Tartu Ülikooli androloogia professor.

Meditsiini- ja tervishoiusüsteemi igapäevast tööd mõjutab üha enam digitaalne sfäär. Nii ei saa ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond jääda kõrvale digipädevuste arendamisest õppekavades. On ju valdkonna eesmärk anda tulevastele tervishoiu ja spordi valdkonnas töötavatele inimestele kaasa teadmised ja oskused, mis lähtuvad ühiskonna vajadustest. Digitaalsete oskuste arendamisest meditsiiniteaduste valdkonnas kirjutavad projektijuht Tanel Mällo ja õppeprodekaan Anti Kalda.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid 114 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. Nende hulgas on ka Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda, radioloogia assistent Mare Lintrop ja liikumislabori juhataja Merike Kull. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhatajat, peremeditsiini professorit Ruth Kaldat tunnustatakse peremeditsiini edendamise eest Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga.