Uudised

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste osalusel tuvastati väikelaste uuringus uued biomarkerid, mis suudavad ennustada nendesamade laste vajadust astmaravimite järele mitu aastat hiljem. Uuringu tulemusel saab edasi arendada väikelaste diagnostilist testi, mis aitab astma haigusseisundit täpsemalt prognoosida ja diagnoosida.

Normal 0 21 false false false EN-GB X-NONE X-NONE

1. ja 2. novembril toimub SPARKi demokeskuses rahvusvaheline häkaton, kus tunnustatud mentorite abiga on võimalik arendada biomeditsiini, biomajanduse ja tervisliku toidu valdkondadesse kuuluvaid ideid. Häkatonile oodatakse osalema tudengeid, teadlasi ja varajases arengujärgus idufirmasid nii Eestist kui ka mujalt Euroopast. Oodatud on ka turundajad, projektijuhid, disainerid ja kõik teised, kellel on soov arendada uusi lahendusi, tooteid ja teenuseid. Parimatele meeskondadele on välja pandud auhinnad.

TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori algatatud programm „Liikuma Kutsuv Kool” võitis üleeuroopalisel auhinnakonkursil #BeActive Awards esikoha.

Eile, 22. oktoobril valisid valdkondade valimiskogud Tartu Ülikooli neljale valdkonnale uued dekaanid. 1. jaanuaril 2020 jätkab oma teist ametiaega meditsiiniteaduste valdkonna dekaanina professor Margus Lember. Uus dekaan selgitati välja esimese valimisvooruga. Valdkonna dekaani valimiste osavõtuprotsent oli 84,66%. Margus Lemberi poolt andis oma hääle 152 valimiskogu liiget. Teisele dekaani kandidaadile Ruth Kaldale väljendas toetust 121 valimiskogu liiget.

Eestis on HIV-sse nakatumise näitajad püsinud juba aastaid ühed Euroopa Liidu suuremad. HIV-d iseloomustab pikk sümptomiteta haiguskulg, nii et inimene võib enese teadmata olla kaua aega viirusega nakatunud. Tartu Ülikoolis on valminud doktoritöö, milles analüüsiti HIV esmashaigestumust Eestis. Uuringutest selgus, et kolmandik inimestest on nakatunud hiljuti ning suurem osa esmasdiagnoositutest elab Tallinnas ja Ida-Virumaal, mistõttu soovitatakse neis piirkondades märkimisväärselt rohkem rakendada varast testimist.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlased on võtnud eesmärgiks töötada koolilaste jaoks välja oskustepõhised mängud ja harjutused, mis sobiksid kasutamiseks kehalise kasvatuse tunnis ja vahetunnis. Et peale oskuste arendamise oleks mängudel ja harjutustel ka kasulik mõju tervisele, peavad need olema vähemalt mõõdukalt intensiivsed.

Tartu Ülikoolis valminud doktoritöös uuriti haruldast geneetilist sidekoehaigust Osteogenesis imperfecta, mis on rahvakeeli tuntud kui habraste luude haigus. Seda esineb ühel inimesel 20 000-st. Umbes 90%-l juhtudest on haiguse peamine sihtmärk I tüüpi kollageen, mis on muu hulgas kõõluste, luude, kõhrede ja sidekoe alusstruktuur. Doktoritöö tulemused aitavad kaasa haiguse paremale diagnoosimisele ja edasisele uurimisele.

Käehaardetugevuse mõõtmine on lihtne, odav ja objektiivne meetod. Selle abil on võimalik varakult prognoosida geriaatrilisi terviseprobleeme ja hinnata vananemisprotsessi kulgu. Seepärast on esmatasandi tervishoius soovitatav seda tervisenäitaja mõõtmise viisi rohkem rakendada, kirjutab Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vilistlane Ragnar Vaiknemets Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.

Vananemist ei ole võimalik ära hoida, küll aga saame me kõik regulaarse treenimisega oma hilisema ea tervise jaoks palju ära teha. Tartu Ülikooli doktorant Anni Rava uuris 113 vanemaealise naise kehakoostise, liikuvuse ja vere biokeemiliste näitajate seost nende kehalise aktiivsusega. Uuringus leidis kinnitust põhitõde, et regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida kehalist võimekust, mis on tähtis iseseisvuse säilitamiseks vanas eas.

Mida teevad kõik inimesed samal ajal? Vananevad muidugi. Pole vahet, kas oled sündinud eile või aastakümneid tagasi – iga päevaga saad ikka vanemaks. Kuni viimaks oledki vana, sageli eneselegi ootamatult, kirjutab Tartu Ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks äsjailmunud raamatu "Avameelselt vananemisest" sissejuhatuses. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi geriaatria dotsent Kai Saks kirjeldas, et vanaks ei saada äkki, vananemisega seotud tunnused hakkavad ilmnema juba päris noores eas, pärast seda, kui keha on saavutanud maksimumvõimed.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 387. aastapäeval tunnustati meditsiiniteaduste valdkonnale osutatud teenete eest arstiteaduskonna medaliga keskkonnatervishoiu lektorit Ene Indermittet, farmatseutilise analüüsi lektorit ja farmatseutilise nanotehnoloogia vanemteadurit Ivo Laidmäed ning lastehaiguste dotsenti Heili Varendit.

9. oktoobril peetud farmaatsiakonverents „Professor Johannes Tammeorg 100“ toimus Tartu Ülikooli juubeliaasta vaimus ja juhatas sisse arstiteaduskonna päevad. Konverentsi avamisel anti kätte kaks tunnustust ja stipendium.

Parkinsoni tõbi on sageduselt teine liigutushäire maailmas ning seda on keeruline diagnoosida ja ravida. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna doktorant Toomas Toomsoo tegi oma doktoritöö raames esmakordselt Eestis ulatusliku aju-ultraheliuuringu, mis võimaldab näha keskajus toimuvaid muudatusi. Doktoritöö tulemused kinnitasid ultraheliuuringu väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks.

Kuigi emakakaelavähk on ennetatav, haigestutakse ja surrakse Eestis sellesse endiselt liiga sageli. Suurimaid sellega seotud probleeme on sõeluuringu korralduslik pool ja uuringusse kutsutute väike osalus. Tartu Ülikooli meditsiiniteadlased püüavad uuenduslike lahenduste abil olukorda mõjutada. Nende eesmärk on kasutada terviseandmeid ja tehisintellekti selleks, et kohandada emakakaelavähi sõeluuring individuaalsetele vajadustele. Lisaks võimaldab tehnoloogiline areng osaleda sõeluuringus kodust lahkumata ja see võiks suurendada naiste osalust emakakaelavähi ennetuses.

Jõhvi kontserdimajas toimunud pidulikul galal „Eestimaa õpib ja tänab“ tunnustati parimaid haridustöötajaid ja -tegusid. Laureaadid selgusid 12 kategoorias. Aasta teoks kuulutati Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori „Liikuma kutsuva kooli“ algatus Antsla Gümnaasiumis. Tartu Ülikooli liikumislabori algatatud programmiga „Liikuma kutsuv kool“ otsitakse võimalusi soodustada koolikeskkonnas liikumist, et võidelda laste vähese liikumisaktiivsuse ja sellega kaasnevate terviseprobleemide vastu.

Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel uuritakse, mil määral rakendatakse rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses personaalmeditsiini põhimõtteid. Teadlaste eesmärk on töötada personaalse geneetilise eelsoodumuse põhjal välja rinnavähi õigeaegse avastamise mudel ning südame-veresoonkonnahaiguste riskipõhine ennetusplaan. Mõlemast saab tulevikus perearsti töövahend.

Ravimivaldkonnas on praegu üks peamisi märksõnu personaalsete ravimite arendamine. Selle vajaduse tingib rahvastiku vananemine. Nüüdisaegne tehnoloogia ja ravimite 3D-printimine aitavad personaalseid ravimeid välja töötada, nanotehnoloogiat kaasates saab parandada ravimite tõhusust ja vähendada võimalikke ohtusid. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis toimub 9. oktoobril konverents, kus farmaatsiavaldkonna esindajad arutavad oma sektoris toimuvaid muudatusi ja tulevikusuundumusi.

Ravimitööstus peab liikuma personaalsema ravimiarenduse poole, sest meil kõigil on oma eripärad ja isesugused vajadused. Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased töötavad selle nimel, et arendatavad ravimid oleksid patsiendile ohutud ja võimalikult tõhusa toimega. Uue tehnoloogia ja uudsete ravimite kõrval jäävad aga alati alles tavapärased ravimid ning otsesuhtlus arsti ja apteekriga, arvab TÜ farmatseutilise tehnoloogia dotsendi Urve Paaver.

Liialt palju on kliinilisi teadusuuringuid, mis dubleerivad juba olemasolevat teadussisu. On levinud probleem, et uute kliiniliste uuringute põhjendamisel, kavandamisel ja tulemuste konteksti paigutamisel ei kasutata süstemaatilist lähenemist. See omakorda tekitab ressursside raiskamist ja kallutatud sisu loomist. Tartus kogunevad 35 riigi esindajad, kes püüavad COST võrgustiku EVidence-Based RESearch tegevuse töö kaudu olukorda muuta.