Uudised

20. juunist võtab Tartu Ülikool vastu avaldusi meditsiiniteaduste valdkonna eestikeelsetele bakalaureuse, magistri ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadele. Valdkonna üheksale õppekavale on oodatud õppima 419 inimest. Avaldusi ja dokumente saab esitada 4. juulini.

Eestis on HIV-iga nakatumine püsinud viimastel aastatel umbes 200 uue nakkusjuhu juures aastas, ent see on Euroopa riikidest endiselt üks kehvemaid näitajaid 100 000 elaniku kohta. Kuna HIV levib kõige kiiremini süstimise teel, peetakse süstivaid narkomaane üheks kõige haavatavamaks rühmaks. Ene-Ly Jõgeda kaasas neist 345 oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöösse, et uurida nakatumist mõjutavaid tegureid ja nakatumismehhanisme. Neid tundes saab arendada tõhusamaid profülaktilisi ravimeid või vaktsiine, mis aitavad vähendada viiruse ülekandumist ja edasist levikut.

Viljatusmurega puutub kokku ligikaudu 15% viljakas eas paaridest. Pooltel juhtudel, mil paar ei jõua oodatud raseduseni, kaasuvad mehepoolsed põhjused. Kõrvuti viljakusprobleemide kasvuga on kogu maailmas kolmekordistunud ka ülekaaluliste meeste osakaal. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis tehtud doktoritöös leidis kinnitust tõsiasi, et meeste vööpiirkonna rasvumine mõjutab negatiivselt nende viljakusnäitajaid. Viljatusmurede leevendamiseks peavad mehed pöörama tähelepanu oma eluviisile.

Psoriaasi ja atoopilist dermatiiti põeb 2–3% rahvastikust ja ligikaudu 4% täiskasvanud inimestest. Levinud haigus on ka ateroskleroos, mis mõjutab väga paljude kõrgemas eas inimeste elukvaliteeti. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas välja töötatud masinõppemudelitega leiti esmakordselt markerid, mida varem ei ole nende haigustega seostatud. Uus teadmine aitab haigusi paremini diagnoosida ja ravi kulgu jälgida. Kui see mudel jõuab ühel päeval arstide kasutusse, muutub enamlevinud haiguste diagnoosimine ja ravi senisest täpsemaks ja odavamaks.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja, tervisekasvatuse lektor Merike Kull on andnud hindamatu panuse, et Tartu ja Eesti õpilased saaksid olla füüsiliselt ja vaimselt tervemad. Tartu linn tunnustab Kulli tehtud tööd linna aumärgiga.

Kolmandat aastat on Eestis töös kehalise kasvatuse ainekava uuendamine. Uuendusi ootab üle 150 000 kooliõpilase ning nende elluviimiseks peab jõudma enam kui 1300 õpetajani. Sellega tegeleb Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu, kes rääkis toimunud arengutest ETV spordiuudistes.

Pikaajaline istumine töökohal on terviserisk, seostudes näiteks alaselja- ja kaelavaludega, vähenenud liigeste liikuvusega, suurenenud kehamassiindeksi ja vere viskoossusega. Uuringud näitavad, et õhtune treening või nädalavahetuse pikk matk ei korva päev läbi istumist kontoritoolil, kirjutab Tartu Ülikooli tervisekasvatuse lektor ja liikumislabori juhataja Merike Kull, kes kutsub inimesi üles ka tööpäeval end rohkem liigutama.

Tartu Ülikooli teadlased ja õppejõud külastasid Vietnami meditsiiniülikoole, et võtta kokku Vietnami arstiõppe ja meditsiinisüsteemi parendamisel tehtud aastatepikkune koostöö. Projekti käigus on Eesti teadlased saanud palju uurimismaterjali, mida oma teadustöös kasutada. Hanois toimunud kohtumisele kogunesid seitsme Vietnami meditsiiniülikooli rektorid ja kõrged ametnikud, et muu hulgas arutada eestlastega Vietnami biopanga loomise võimalikkust.

13. juunil kell 18 toimub kultuuribaaris Naiiv (Tartus Vallikraavi 6) teaduskohvik, kus Sheffieldi Ülikooli doktor, praegu Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas teadustööd tegev James Ord räägib teemal „Isadelt päritud taak: isaskalade etteaimamatu mõju järglaste omaduste kujunemisele“. Saame teadlaselt küsida, kas isaskalade järglaste kandmise uurimise tulemusena muutub reaalsemaks võimalus, et ühel päeval on mehed lapsekandjad? Kõik huvilised on oodatud kuulama.

Rasedusaegne toidulisandite ja vitamiinipreparaatide tarvitamine levib kogu maailma arenenud riikides. Lahknevuste tõttu uuringutulemustes puudub ühtne seisukoht, kas vitamiinide ja mineraalainete tarvitamist raseduse ajal peaks laialdaselt soovitama või mitte. Tartu Ülikooli teadlased analüüsisid enam kui 2300 raseda andmeid, et leida seos raseduse ajal vitamiinide ja mineraalaineid sisaldavate preparaatide kasutamise ning sagedasemate rasedusaegsete tüsistuste vahel.

29. mail toimus Tartus HITSA korraldatud kvaliteedimärgi lõpuseminar, kus tutvustati Eesti kõrgkoolides, kutseõppeasutustes ja üldhariduskoolides loodud kvaliteedimärgi väärilisi väga häid e-kursusi, anti pidulikult üle kvaliteedimärgi tunnistused ning kuulutati välja aasta e-kursus. „Aasta e-kursus 2019” tiitli sai TÜ farmaatsia instituudi e-kursus „Kliiniline farmaatsia“, mille autorid on Jana Lass ja Marika Saar.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas tehti esimesed loomkatsed Tartu teadlaste disainitud ja sünteesitud antioksüdantsete peptiididega, mis võivad leevendada oksüdatiivset stressi. Oksüdatiivne stress tekib ka haruldase ravimatu geneetilise haiguse, Wolframi sündroomi korral ning seda uurivad süvitsi teadlased üle kogu maailma.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond ja Metšnikovi nimeline Riiklik Meditsiiniülikool allkirjastasid 23. mail vastastikuse mõistmise memorandumi. Peterburis tegutsev meditsiiniülikool näeb Tartu Ülikooli õppe- ja teaduskoostöö partnerina günekoloogia, farmakoloogia, esmatasandi tervishoiu, kardioloogia, pediaatria ja taastusravi alal.

Kanep on üks peamisi Eesti noorte tarvitatavaid meelemürke. Enamasti ei mõelda aga sellele, et kanepi suitsetamine laastab arenevat aju ja võib põhjustada psüühikahäire. 24. mai oli rahvusvaheline skisofreeniapäev, mis annab põhjust vaadata kurba statistikat. See näitab, et kaotame Eestis aastas 250–300 noort inimest, kellel on algfaasis skisofreenia. Probleemiga võitlemiseks peab riik senisest tõhusamalt toetama inimeste vaimset tervist.

Endometrioos on naistehaigus, mis kimbutab 10–15% viljakas eas naisi. Kuigi endometrioosile pole siiani ravi leitud, teevad teadlased järjepidevat uurimistööd, et selgitada välja, miks osa naisi haigestub endometrioosi ja milline võiks olla selle ravi. Tartu teadlastel on valminud uuring, mis aitab jõuda haiguse tekkepõhjuste leidmisele lähemale.

Reedel toimuval peremeditsiini residentide teaduskonverentsil esitavad residendid oma tööde tulemusi, kirjutab Med24.

Esmakordselt Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas õpetatud ettevõtlusaine tulemusena sündis näiteks idee apteegibussi, nimistuta ja paindliku töögraafikuga perearstide tervisekeskuse ning arsti ja patsiendi keelebarjääri vähendava meditsiinitarkvara kohta.

Nii nagu meditsiin, on ka Tartu Ülikooli meditsiiniõpe ja -teadus läbinud viimaste kümnendite jooksul märkimisväärse muutuse. Kui praegust meditsiiniteaduste valdkonda võib igaüks ise näha ja kogeda, siis vastvalminud näitus „Ars longa“ viib meid mitme aastakümne taha. Näitus avatakse 18. mail kell 15.30 vana anatoomikumi fuajees.

Päikese tervistava mõju saamiseks ei pea oma nahka kõrvetama, piisab mõnekümnest minutist õues viibimisest. Tartu Ülikooli nahahaiguste kliiniku arst Maire Karelson ütleb aga, et heleda nahaga inimene ei tohiks tahta saada pruuniks, sest naha päevitumine on tõend võitlusest UV-kiirgusega. Nahaarsti sõnul ei tee praeguste ilmadega päevasel ajal pool tundi päikese käes viibimist nahale liiga. Õigeks ei saa aga pidada käitumist, kui esimeste päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks päikese kätte ega kasutata kaitsekreemi.

Tervisemure tekkimisel võiks apteegis töötav proviisor olla esimene kontaktisik, kellelt inimene saab tervisenõu. Olenevalt mure iseloomust ja varasematest kaebustest oskab proviisor kiiresti aidata ja ära tunda, millal on vaja pöörduda perearstile või EMO-sse. Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liikme, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi doktorandi Kristiina Sepa sõnul on proviisori teadmised väga laiapõhjalised ja see teeb temast hindamatu tervishoiuspetsialisti.