Kehalise kasvatuse tunnist saab liikumisõpetus. Uue ainekava märksõnad on mitmekülgsus, tervis ja heaolu

Kolmandat aastat on Eestis töös kehalise kasvatuse ainekava uuendamine. Uuendusi ootab üle 150 000 kooliõpilase ning nende elluviimiseks peab jõudma enam kui 1300 õpetajani. Sellega tegeleb Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse didaktika lektor Maret Pihu, kes rääkis toimunud arengutest ETV spordiuudistes. Loe Maret Pihu intervjuud Postimehele.

Maret Pihu intervjueeris Anu Säärits.

Kolm aastat olete uuendust läbi viinud. Osad koolid on uuenduse vastu võtnud. Kui paljud koolid rakendavad uusi mõtteid ja milline on olnud tagasiside?

Kolm aastat tagasi alustasime nelja kooliga, kes hakkasid rakendama uue liikumisõpetuse metoodikaid. Nüüd on lisandunud uusi koole. Liikuma kutsuva kooli võrgustikus on 79 kooli, kes püüavad kogu koolipäeva õpilaste jaoks liikumist soodustada. Tagasiside on olnud väga positiivne, sest õpilaste motivatsioon liikumiseks on tõusnud. Tunnid on läinud mitmekesisemaks, õpilased on seadnud eesmärke, analüüsinud enda tegevust ja õpetajad annavad õpilastele informatiivset ja motiveerivat tagasisidet.

Milles uue õppekava suurim võit peaks olema võrreldes hetkel toimivaga ja kuidas jõuate kõigi kehalise kasvatuse õpetajateni? Kolm aastat tagasi oli loosung, et võib-olla 2019. aasta sügisel uus programm juba käivitub ja saab "normitamisest" lahti.

Eks suurim võit ongi see, et tekivad seosed selle vahel, mis on koolitunnis ja mis on populaarne vaba aja keskkonnas. Et koolis õpetatav käiks kaasa ühiskonna muutustega, sest me näeme, et ümberringi on noorte jaoks palju populaarseid liikumisviise. Kui me vaatame õpilaste tagasisidet, siis seda nad toovad ka välja, et kui koolis õppisime discgolf'i, siis nüüd käime seda ka vabal ajal sõpradega harrastamas. Kui tunnis õpivad nad slackline'il tasakaaluharjutusi, siis nad saavad seda harjutada ka koolis vahetunnis, kui slackline on kooliõuele üles pandud.

Eelkõige mitmekülgsus ja suurem teadmine oma kehast on uue liikumisõppe alus.

Kindlasti on üks märksõna mitmekülgsus, aga teine oluline märksõna on tervis ja heaolu - liikumine tulemusepõhiselt ja spordialade-kesksuselt isikliku tervise ja heaolu suunas. Milline on see liikumisviis, mis mulle meeldib ja mis on sobiv koormus näiteks jooksmiseks ja rattaga sõitmiseks.

Üle 150 000 kooliõpilase ootab uuendusi ja te peate jõudma enam kui 1300 õpetajani. Kui paljud õpetajatest on programmi vastu võtnud ja millal tegelikult kehalise kasvatuse tundides uus liikumisõpe rakendub?

2017. aastal tegime suure tiiru mööda Eestimaad. Ligi 800 õpetajat kuulas ja küsis uuenduste kohta. Kui küsisime õpetajatelt tagasisidet, siis 80 protsenti õpetajatest ütles, et nad näevad, et ainekava muutus teeb tundi mitmekesisemaks. Samas on see osa, kes ei ole muutustega nii kaasa tulijad, aga kes on muudatusi sisse viinud, need näevad positiivset poolt. Lapsed on motiveeritud. Nad mõtlevad, kuidas tuua sisse uusi liikumisviise sisse. Mõni on teinud enda kooliõuele mäe, et saaks õpetada mäesuusatamist: laskumisi, pidurdamisi. Õpetajad on tegelikult sellega kaasa tulnud ja näevad, et see lastele meeldib.

Aga päris tärminit välja ei ütle?

Päris tärminit ei ütle, sest ainekava on esitatud haridus- ja teadusministeeriumile ja edasised otsused tulevad sealt.