Uudised

Arstiõppe kuuenda aasta tudeng Taur Lillestik rääkis intervjuus lähemalt, miks ta läks arstiks õppima, milline on klassikaline tööpäev nakkushaiguste osakonnas ning mida peaksid tegema vaktsiinides kõhklejad. Loe lähemalt tudengiajakirjast Peegel.

Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis 3. detsembril toimunud üldkogul 13 uut liiget, teiste hulgas osutus valituks meditsiiniteaduste valdkonna terviseteadlane ja meditsiinigeneetik Sander Pajusalu.

Eesti Päevaleht avaldas üheksa meditsiinieksperdi (nende seas Kai Kisand, Marje Oona, Uku Haljasorg, Pärt Peterson ja Eda Tamm) vastulause Alar Aabi artiklile ning lükkab tõenditega ümber hulga valeväiteid laste vaktsineerimise kohta. Loe artiklit Eesti Päevalehest.

Sel neljapäeval toimub 14. korda teaduskommunikatsiooni konverents, mille keskne fookus on alternatiivsetel meetoditel teaduskommunikatsioonis.

Mida südamekirurgid lõikuse ajal mõtlevad? Kuidas päris elu filmides nähtust erineb? Mis tunne on lõikust igatseda ning millised patsiendid arstidele hinge lähevad? Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgid Raili Ermel ja Arno Ruusalepp rääkisid Levila saates "Siin Tartu" lähemalt oma tööst. Saadet saab kuulata siit.

Reedel otsustas Tartu Ülikooli senat, kes pälvivad Tartu Ülikooli teenetemärgid. Mitmed tunnustuse saajad on meditsiiniteaduste valdkonnast. Rektor Toomas Asser tunnustas ülikooli liikmeid väljapaistva töö eest Tartu Ülikooli medali, aumärgi ja teenetemärgiga „100 semestrit Tartu Ülikoolis“. Ülikoolile suuri teeneid osutanud ülikooliväliseid inimesi tunnustas rektor Tartu Ülikooli Tänutähega.

Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.

Sellest nädalast saab loote kromosoomhaiguste sõeluuring märkimisväärse täienduse, sest Tartu Ülikooli teadlaste loodud DNA-analüüsi tehnoloogia abil muutub Niptify test täpsemaks ja nüüdisaegsemaks. Kui varem kasutati Niptify testis Belgia Leuveni laborist üle võetud ja kohandatud DNA-analüüsi tehnoloogiat, siis nüüd on testi taga täielikult Eesti teadlaste loodud geenitehnoloogia- ja informaatikalahendused.

Tartu Ülikooli teadlaste hiljuti avaldatud uuring näitab, et nii krooniliste haiguste kui ka hulgihaigestumuse levimus on Eestis suhteliselt suur. Kõige sagedasem krooniline haigus on kõrgvererõhktõbi.

Teisipäeval, 2. novembril otsustas Tartu Ülikooli rektoraat, et sessioonõpe tuleb korraldada kuni detsembri lõpuni kaugõppes. Otsuse põhjus on Covid-19 leviku tõttu tekkinud kriitiline olukord Eesti haiglates. Et sessioonõppe üliõpilased sõidavad õppetööks kohale üle Eesti ega viibi püsivalt linnas, kus nad õpivad, suurendab see viiruse laialikandumise riski.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Neljapäeval külastas meditsiiniteaduste valdkonda sotsiaalministeeriumi terviseala uus asekantsler Heidi Alasepp, kellega saadi lähemalt tuttavaks ning räägiti residentuurist, teadusrahastusest ja kolmandate riikide arstide hindamisest. Meditsiiniteaduste valdkonna dekaani Margus Lemberi sõnutsi nõustus asekantsler ülikooli ettepanekuga teatud residentuuri programmide pikendamiseks, milleks on avaldused esitatud juba aastaid tagasi. Lisaks arutleti, kuidas võiks infovahetus residentuuriga toimida senisest paremini.

Tartu Ülikooli juhitavast seireuuringust selgub, et täiskasvanute seas on koroonaviiruse levimus kasvanud mõõdukas tempos. Viimase kuu jooksul on püsinud muutumatuna ka koroonaviirusevastaste antikehade levimuse tase. Küll aga on kuuga kasvanud haigestunuga lähikontaktis olnud inimeste hulk ning lähikontaktsete seas on üha rohkem neid, kes kokkupuute järel oma igapäevast käitumist ei muuda.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

Kõik täiskasvanud, kellel on ravikindlustus, saavad haigekassa kaudu hambaravihüvitist. See võiks olla hea motivatsioon, miks kontrollida suu tervist ja vajadusel hambaraviga edasi tegeleda. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi suu- ja hambahaiguste professor Mare Saag selgitab lähemalt, mis viisil, kellele ja kui palju arvestatakse hambaravihüvitist.

Sel semestril peab Tartu Ülikooli veebis blogi arstiteaduskonna 6. aasta tudeng Ragne Mõisama, kes läks vahetussemestriks õppima Ameerika Ühendriikidesse Charlestoni kolledžisse. Oma esimeses blogipostituses kirjeldab Ragne lähemalt, miks ta oma niigi kiire elutempo juures otsustas õppida ühe semestri välismaal, milline on õppekorraldus sealsetes koolides, kuidas elada ameeriklasest toakaaslatega ja palju muud. Blogi saab lugeda siit.

Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kolmapäeval 20 kandidaati neljale uuele akadeemikukohale. Neist viis inimest on Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 389. aastapäeval anti valdkonnale osutatud teenete eest arstiteaduskonna medal Tartu Ülikooli naistekliiniku juhile, sünnitusabi ja günekoloogia professorile Helle Karrole ning farmaatsia instituudi juhatajale ja farmakognoosia professorile Ain Raalile.

13. oktoobril algas Tartu Ülikooli juhitava seireuuringu uus etapp, mis annab ülevaate nii koroonaviiruse kui ka sellevastaste antikehade levimusest täisealises elanikkonnas 26. oktoobriks.

7.–8. oktoobril tähistati arstiteaduskonna 389. aastapäeva. Neljapäeval toimunud traditsioonilisel teaduskonverentsil kajastati suurt hulka teadustöid, mida olid aasta jooksul koostanud valdkonna teadlased, õppejõud, doktorandid, arst-residendid, üliõpilased ja haiglate esindajad. Reedel peetud teemakonverentsil keskenduti patsiendiohutusele ja võrdsele kohtlemisele meditsiinis.