Uudised

Juba töötavate arstiteaduse üliõpilaste kõrval on personalikriisis haiglates tööd alustanud või kohe alustamas neli rühma 4. kursuse üliõpilasi. 1. ja 2. kursuse üliõpilased saavad vabatahtlikkuse alusel läbida hooldaja koolitused. Nii haiglate esindajad kui ka Terviseamet hindavad kõrgelt ülikooli toetust praeguses kriisis.

22. märtsil möödus 180 aastat Tartu Ülikooli anatoomiamuuseumi rajaja ja siiani meditsiiniüliõpilaste seas kasutusel oleva anatoomiaõpiku koostaja anatoomiaprofessor August Rauberi sünnist. Tema elutöö mälestamiseks paigaldati professori hauamonumendile tema bareljeefi koopia ning laiendati Ahhaa teaduskeskuses olevat näitust meditsiinikollektsioonist, millele Rauber aluse pani.

Tartu Ülikooli teadlased osalevad üleeuroopalises koostööprojektis, millega tahetakse vähendada emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsust. Eesmärk on suurendada haavatavatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate naiste osalust sõeluuringutes 26%-lt 45%-le, tänu millele võiks igal aastal säästa 6000–7000 naise elu. Euroopas saab emakakaelavähi diagnoosi üle 61 000 naise aastas ja pea 26 000 neist sureb sellesse vähki. Iga selline surm on tragöödia, arvestades, et tänapäeval on võimalik emakakaelavähki ennetada ja ravida.

Tartu Ülikool soovib, et anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri kestus saaks praeguse nelja aasta asemel olema viis aastat. Sellega vastaks eriarstiõpe Euroopa standardnõuetele. Vastava ettepaneku tegid tervise- ja tööministrile Tanel Kiigele Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuse esimees, Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kaasprofessor Juri Karjagin, Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf ning Tartu Ülikooli kirurgia professor ja residentuuri prodekaan Urmas Lepner.

Kui piisav hulk inimesi end kevadel ei vaktsineeri, on nad sügisel saabuva uue viiruselaine jaoks nakatumiseks valmis ja kõik hakkab otsast peale. Nii kaugõpe kui haiglate ees järjekorras seisvad kiirabiautod.

Perearstide töökoormus on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud – see on tingitud peamiselt patsientide muredest koroona pärast. Ühelt poolt oodatakse perearstidelt suuniseid koroonaviiruse ennetamiseks ja haigusnähtude leevendamiseks, ent teisalt on ka neid, kes kahtlevad tervishoiutöötajate juhistes, sest on oma infoallikatest saanud palju vastandlikku teavet.

Kõige olulisem asi, mida Eesti valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud koroonapandeemia teise laine ajal teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Piirangute kehtestamisega jäädi teise laine ajal aga lootusetult hiljaks ja selle asemel tegeleti hoopis nende pehmendamisega, leiab Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg pikemas intervjuus Fortele.

Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et Eestis on nakkusohtlik iga 40. täiskasvanu. Viirusevastased antikehad on aga tekkinud ligi viiendikul täiskasvanud elanikkonnast. Olukorra teeb keerulisemaks haigustunnusteta nakatunute suur osakaal ja nakatunuga kokkupuute alahindamine.

Jätkame suuresti veebipõhist õpet ka aprillis ja palume järgmise kuu aja jooksul korraldada auditoorset õpet minimaalselt. Kuna epidemioloogiline olukord on Eestis väga tõsine ja Vabariigi Valitsus on haridusasutustele kehtestanud lisapiirangud, jätkub Tartu Ülikoolis aprillikuus samasugune õppetöökorraldus nagu märtsis.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi uued ruumid Puusepa 1a hoones toovad üliõpilased nüüdisaegsemasse õppekeskkonda. Tänu instituudi kolimisele muutub meditsiinilinnak terviklikumaks. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut kolis Raekoja platsil asunud ajaloolisest hoonest äsja renoveeritud ruumidesse Puusepa 1a hoones. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi juhataja, mälumisfüsioloogia kaasprofessor Ülle Voog-Oras väljendas heameelt, et nüüd on ühes majas kogu hambaravi õpe, v.a statsionaarses õppes tehtav näo-lõualuude kirurgia osa.

Eesti haiglad ja Terviseamet on pöördunud Tartu Ülikooli poole palvega saata haiglatesse appi arstiüliõpilasi, et toetada meditsiinisüsteemi võitluses Covid-19 pandeemiaga. Ülikool on üliõpilastelt saanud esmase tagasiside nende valmiduse kohta minna appi Eesti haiglate Covid-19 osakondadesse. Paljud üliõpilased juba töötavad haiglates, sh 172 teadaolevalt Covid-19 osakondades. Lisaks on veel 300 üliõpilast väljendanud valmisolekut minna toeks kas abiarsti, abiõe või hooldajana.

Kuidas stressirohkel ajal enda vaimset tasakaalu hoida, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe 1. kursuse üliõpilane Getter Dolgošev. Ilmselt olete märganud bussipeatuses või bussiga sõites tekste nagu „Tasakaal on peaasi“ „Mille üle oled täna tänulik?“ või „Millal sa viimati südamest naersid?“. Järjest rohkem räägitakse praegusel ajal sellest, kuidas sotsiaalne distantseerumine mõjub vaimsele tervisele laastavalt ning püütakse ühiskondlike kampaaniate kaudu inimestele tuge pakkuda.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond kutsub meditsiini- ja tervishoiutöötajaid ning teisi huvilisi veebikonverentsile, mis annab ülevaate privaatsusest, andmekaitsest, digihügieenist ja digitaalsest enesekaitsest meditsiinis. Konverents „Digipahed ja digipahad meditsiinis“ toimub reedel, 19. märtsil ning see toob kokku kogemused avalikust- ja erasektorist ning meie personaalsest igapäevasest nutikasutusest.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond on loonud õppetöö ümberkorraldmisega võimalused, et toetada arstiüliõpilaste appiminekut koroonapandeemia tõttu personalipuuduses haiglatele. Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna dekaan professor Margus Lember ütles, et ülikool saab üliõpilasi paluda ja luua toetavaid võimalusi - kohustuslikus korras ühtegi üliõpilast tööle ei saadeta.

Reedeni saavad kõik huvilised esitada Tartu Ülikooli Facebooki lehel teadlastele küsimusi, mis on seotud koroonapandeemiaga. Oodatud on kõik teemad, millele soovitakse tõenduspõhiseid vastuseid, olgu selleks koroonaviirusnakkus, vaktsiinid, maskid, pandeemia mõju haridusele, valeuudiste levikule, inimeste vaimsele tervisele, sotsiaalsetele suhetele, käitumismustritele vms.

Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts, kuhu kuuluvad ka mitmed Tartu Ülikooli teadlased, ja Briti Immunoloogide Selts vastavad enamlevinud küsimustele seoses koroonaviiruse vastase vaktsineerimisega. Mis on vaktsineerimine? Vaktsineerimine on ohutuim ja tõhusaim viis enda kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Peale vaktsineerimist saavutab organism haigustekitaja suhtes immuunsuse. See tähendab, et haigustekitajaga kokku puutudes inimene ei haigestu või põeb haiguse läbi kergelt.

Tagamaks, et arstidel ja tervishoiutöötajatel oleks parem ülevaade, mis Eesti ravijuhendite koostamise maastikul toimub, hakkab ajakirjas Eesti Arst vähemalt kaks korda aastas ilmuma ülevaade töös olevate ja valminud ravijuhendite kohta. Eesti ravijuhendite püsisekretariaat ootab aastaringselt ettepanekuid uute ravijuhendite koostamise kohta.

Eesti ettevõtete ning Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2-vastastel antikehadel põhinevat nina- ja kurguspreid. Esmased uuringud on näidanud, et see võib aidata tõkestada koroonaviiruse nakkust.

Koroonaviiruse vastane vaktsiin sisaldab endas seda elu ja neid tegevusi, mis olid veel veidi rohkem kui aasta tagasi igapäevased ning ühiskondlikus pildis normaalsed ja aktsepteeritavad, kirjutab Tartu Ülikooli proviisoriõppe esimese kursuse üliõpilane Saskia Rozental. Aasta tagasi märtsi keskel oli Eesti üks paljude teiste riikide seas, kus kehtestati eriolukord, mis tõi kaasa väga ranged piirangud inimeste igapäevaelule. Põhjuseks viirusepideemia levik, mis oli uus, ootamatu ja üsnagi tundmatu.

Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti, kuidas on noorte inimeste päevase toiduenergia tarbimine 15 aasta kestel muutunud. Selgus, et ajavahemikul 2001–2016 suurenes ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 10%-lt 44%-le, nii mehed kui ka naised tarbisid liiga vähe päevast toiduenergiat ja süsivesikuid, soovituslikul hulgal valke ning liiga palju rasvu. Kehaliselt aktiivsete osakaal kahanes 23%-lt 8%-le.