Uudised

9. aprillil algas Marie Skłodowska-Curie meetmest rahastatava järeldoktoritoetuse taotlemise voor, mis kestab kuni 9. septembrini 2026. Aprillis ja mais toimuvad Eesti Teadusagentuuri (ETAG) infoseminarid aitavad taotlemisest huvitatuil projektitaotlust ette valmistada.

24. aprillist asub ülikoolis võrdse kohtlemise volinikuna tööle Eveliis Padar, et pakkuda ülikooli liikmetele tuge ebavõrdse kohtlemise korral ning aidata kaasa selliste olukordade õiglasele ja asjatundlikule lahendamisele.

Tartu Ülikooli rahvatervishoiu nooremteadur Laura Lõo töötas koos rahvusvaheliste kolleegidega välja mudelid, mis aitavad haigusriski tuvastada juba enne sümptomite avaldumist.

Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uus täienduskursus „Välismaalased Eesti tervishoiusüsteemis“ põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) pagulaste ja migrantide tervise ja heaolu pädevusstandardil ning on esimene omataoline kogu maailmas.

29. mail toimub traditsiooniline teaduskonverents, kus teevad ettekandeid oma uurimistöödest nii peremeditsiini arst-residendid kui ka külalisesinejad.

Vähk on üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid. Vähiga võitlemine ei ole üksikute riikide ülesanne ning edukas vähitõrje eeldab rahvusvahelist koostööd ja teadmiste jagamist.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda üht Eesti ajaloo suurimat vaimsele tervisele ja seda mõjutavatele teguritele keskenduvat uuringut.

Ülikoolis algab liikumis- ja heaoluprogramm „Tartu Ülikool liigub“, mille eesmärk on toetada ülikoolipere vaimset ja füüsilist heaolu ning kujundada liikumist soosiv õpi- ja töökeskkond. Seni eraldiseisvad algatused koondatakse ühtseks tervikuks, lisaks pakutakse uusi liikumisvõimalusi nii töötajatele kui ka üliõpilastele.

17. aprillil toimub Dr. Raheleh Rahbari (Wellcome Sanger Institute, Ühendkuningriik) eestvedamisel reproduktiivmeditsiini seminar „Seemnerakkude mutageneesi mustrid ja mõju meie genofondile“. Kõik huvilised on oodatud osalema ja kaasa mõtlema!

Kaitstud doktoritöös näitas Jana Uhlinova, et kroonilise neeruhaiguse puhul esineb veresoonte kaltsifitseerumist kõige rohkem ülekaalulistel ja halvema neerufunktsiooniga patsientidel. See teadmine aitab paremini hinnata haigusega kaasnevate südame-veresoonkonna tüsistuste ja suremuse riski.

Tartu Ülikooli inimese geneetika töörühm tuvastas geeni, mille defekt võib põhjustada lootel südame väärarendeid. MGRN1 geeni pole varem seostatud inimese varajase arengu ega ühegi haigusega.

Speaker application is open until April 1 for TEDxUniversity of Tartu.

19.–20. märtsil toimus Biomeedikumis kahepäevane interaktiivne doktorantide juhendajatele mõeldud koolitus, kus osales üle paarikümne juhendaja Tartu Ülikoolist ja teistest kõrgkoolidest.

Eesti haiglates on tugev meeskonnavaim ja soov pakkuda võimalikult ohutut ravi, kuid patsiendiohutuse parandamiseks on vaja süsteemseid muutusi töökorralduses, vigadesse suhtumises ja juhtimises.

13. märtsil pidas Belgia KU Leuveni molekulaarse tsütogeneetika ja genoomiuuringute professor Joris Vermeesch külalisloengu „Mitteinvasiivsete sünnieelsete sõeluuringute laiem perspektiiv“.