Kadri Kõivumägi kaitseb doktoritööd „Acute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus“

10. jaanuaril kell 12.00 kaitseb Kadri Kõivumägi doktoritööd „Acute gastroenteritis hospitalizations in Estonia after implementation of universal mass vaccination against rotavirus“ („Ägeda gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise muutused Eestis pärast riikliku rotaviirusvastase vaktsinatsiooniprogrammi rakendamist”).

Juhendaja: 
professor Irja Lutsar, Tartu Ülikool

Oponent: 
Dace Zavadska, Riia Stradiņši Ülikool (Läti) 

Kokkuvõte:
Äge gastroenteriit (AGE) on globaalselt alla 5-aastaste laste hulgas viies peamine surmapõhjus, moodustades selles vanuserühmas 8,9% surmajuhtumitest. Alates 1990. aastast on Maailma Terviseorganisatsioon keskendunud AGE haiguskoormuse ja suremuse vähendamisele, mille oluliseks verstapostiks oli rotaviirusvaktsiini kasutuselevõtt 2006. aastal. 2024. aastaks oli 123 riiki, sealhulgas Eesti alates 2014. aasta juulist, lisanud vaktsiini oma riiklikusse vaktsineerimiskavasse.

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada haiglaravi vajava AGE epidemioloogiat 0-18 aastastel lastel Eestis enne (2007-2013) ja pärast (2015-2018) rotaviirusvaktsiini lisamist immuniseerimiskavasse. 

Uuringu tulemused näitasid, et vaktsineerimisprogrammi rakendamisele järgnes rotaviiruse (RV) hooaegade aktiivsuse langus ning rotaviirusliku gastroenteriidi (RVGE) ja AGE hospitaliseerimise vähenemine vastavalt 55% (95% CI 53-57) ja 19% (95% CI 17–21). 

Suurim efekt oli näha alla 1 ja 1-4 aastaste laste hulgas; AGE hospitaliseerimine vähenes vastavalt 31% (95% CI 27–35) ja 25% (95% CI 22–27) ning RVGE vastavalt 81% (95% CI 77–84) ja 55% (95% CI 52–58). Lisaks vähenes hospitaliseeritute haiguse raskusaste ja haiglaravi kestus. Sarnaselt teistele riikidele suurenes nororviirusliku ja adenoviirusliku gastroenteriidiga patsientide hospitaliseerimise määr, mis võib olla seotud viiruste aktiivsema levikuga teatud aastate järel, nagu nororviiruse puhul varasemalt on teada.

Uuringus teostatud viiruste genotüpiseerimine kinnitas, et Eestis ringlesid uuringuperioodil peamiselt samad rota- ja noroviiruse genotüübid kui mujal Euroopas, mis toetab ühtsete üle-euroopaliste vaktsineerimisprogrammide rakendamist ka tulevikus.