Tartu Ülikool ootab doktoriõppesse kandideerima 15. juunini

Sel kevadel avab Tartu Ülikool doktoriõppes 179 õppekohta. Need on valdavalt seotud nooremteaduri ametikohaga, mis võimaldab teadus- ja õppetööle pühenduda. 1.–15. juunini saab SAISis avaldusi esitada humanitaarteaduste ja kunstide, meditsiiniteaduste ning sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppesse kandideerimiseks.

Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on Tartu Ülikool suurima erialade valikuga rahvusvaheline tippülikool Eestis. „Oleme ainsa Baltimaade ülikoolina jõudnud maailma parimate ülikoolide 1% sekka ja kuulume 15 teadusvaldkonnas maailma enim viidatud teadusasutuste 1% hulka. Meil tehakse kõrgetasemelist teadust, pöörates tähelepanu nii rahvusvahelisele koostööle, eestikeelse järelkasvu tähtsusele kui ka teaduspõhiste lahenduste pakkumisele ühiskondlikult olulistes küsimustes,“ nimetas Vassil ülikooli tugevaid külgi. „Doktorantuur on suurepärane võimalus rikastada oma õpi- ja karjääriteed, eriti kui on soov pärast lõpetamist jätkata teadus- ja arendustööga kas ülikoolis või väljaspool seda või töötada teadusmahukates eraettevõtetes,“ lisas ta.

2022. aastal avatud doktoriõppe programmid võimaldavad doktorandil pühenduda teadustööle ja valida lisaks arvukate enesetäiendamisvõimaluste vahel. Nooremteadur on ülikooli mõistes nii üliõpilane kui ka töötaja, kes läbib programmi töölepingu alusel. Ta töötab üldjuhul täiskoormusega, ent võimalik on kokku leppida ka väiksemas koormuses, kui doktoriõpe on vaja ühendada muul ametikohal töötamisega. Lisaks on Tartu Ülikoolis kokkuleppel instituudiga võimalik doktoriõpet läbida ka üliõpilase staatuses ilma töölepingut sõlmimata.

Erilist tähelepanu pöörab ülikool edaspidi teadmussiirdedoktorantuurile, mis annab eraettevõtetele ja avaliku sektori asutustele võimaluse avada oma spetsiifilistest vajadustest lähtuv doktoriõppe koht. Teadusprorektor kutsus üles seda uut võimalust kasutama. „Ettevõtetel ja avaliku sektori asutustel tasuks toetada kas oma töötajate või sobivate kandidaatide doktoriõpet enda jaoks vajalikes uurimissuundades, et kasvatada oma teadus- ja arendustegevuse potentsiaali,“ selgitas Vassil. Teadmussiirdedoktorant töötab üldjuhul ettevõttes või asutuses, ülikool pakub talle kvaliteetset teadustöö juhendamist ja edaspidiseks karjääriks vajalike pädevuste täiendamise võimalusi. Teadmussiirdedoktorantuuri on võimalik rahastada peagi algavast tõukefondide meetmest.

Teist aastat toimub doktoriõppe vastuvõtt 50 erialale, mis on koondatud kaheksa doktoriprogrammi alla. Sõltuvalt valdkonnast ja erialast saab kandideerimisel valida kas ülikooli avatud teadusprojekti või esitada oma uurimisteema. Esimesel juhul liitutakse mõne teadusrühmaga ja doktoritöö on tihedalt seotud selle teemaderingiga. Teisel juhul on soovitatav eriala haldavast instituudist enne uurida, kas seal on olemas teema uurimiseks vajaliku pädevusega juhendaja.

Loodus- ja täppisteaduste valdkonna doktoriõppekohtadele saab kandideerida 1.–15. maini, teiste valdkondade doktoriõppe avaldusi võetakse vastu 1.–15. juunini. Kandidaadid peavad sõltuvalt erialast esitama koos avaldusega doktoritöö kavandi või motivatsioonikirja ning osalema sisseastumisintervjuul. Lisainfot kandideerimise kohta leiab ülikooli veebilehelt.

Vastuvõtt doktoriõppesse toimub Tartu Ülikoolis neli korda aastas. Järgmised kandideerimisperioodid on septembris ja novembris. Teadmussiirdedoktorantuuri saab astuda kokkuleppel partnerorganisatsiooniga pärast koostöölepingu sõlmimist.