Värske teadus: tööajast, insuldist, poolvääriskividest ja andmemahust

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta.

Sotsiaalteadused

Ise tööaja valimine ei suurenda üldist töösuhete paindlikkust

Euroopa Liidu tööaja direktiiv lubab erandina töö- ja puhkeaja reegleid mitte kohaldada iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes. Selline töötaja valib oma tööaja ise, lähtudes töö iseloomust. Uuringus analüüsiti, kas iseseisva otsustuspädevusega töötaja kategooria kasutuselevõtmine õigusaktis on muutnud töö- ja puhkeaja regulatsiooni paindlikumaks. Selgus, et kuna töötajaid, kelle tööaja määramisse tööandja mingil viisil ei sekku, on vähe, ei too iseseisva otsustuspädevusega töötaja kategooria kasutamine kaasa senisest suuremat üldist töösuhete paindlikkust.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Merle Erikson, tööõiguse professor, merle.erikson@ut.ee

Meditsiiniteadused

Eesti noorte täiskasvanute insuldiriskitegurid on väga levinud

Isheemilisse insulti haigestumine on noorte seas kasvanud. Üheks põhjuseks peetakse insuldi riskitegurite suurenenud levimust. Aastatel 2013–2020 Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas tehtud uuringus oli 18–54-aastastel isheemilise insuldiga patsientidel traditsiooniliste riskitegurite levimus 92% ning koguni pooltel patsientidel esines korraga kolm või enam riskitegurit. Kõige sagedasemad riskitegurid olid kõrge kolesteroolitase, suitsetamine, kõrgvererõhktõbi ja rasvumine. Need soodustavad ateroskleroosi ja südamehaiguste kujunemist, mis on insuldi vahetud põhjused. Võrreldes teiste riikide sarnaste uuringurühmadega oli Eesti noortel patsientidel märksa rohkem insuldiriskitegureid ning ateroskleroosist ja südamehaigustest põhjustatud insuldi sagedus oli suurem.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Siim Schneider, meditsiiniteaduste valdkonna doktorant, schneider.siim@gmail.com

Humanitaarteadused ja kunstid

Poolvääriskivide materiaalne tähendusloome

Möödunud kümnendit Eesti uues vaimsuses iseloomustab poolvääriskivide suur populaarsus. Poolvääriskividega on seotud palju esoteerilisi uskumusi, kuid nende kasutamise etnoloogilisel ja empiirilisel uurimisel ilmneb ka tähenduslikkuse materiaalne külg. Kogumikus „Mitut usku Eesti V: esoteerika“ ilmunud artikkel toob esile poolvääriskivide materiaalse vormi, materjali tähendusloome ning selle läbipõimituse esoteerilise tõlgendusraamistikuga. Poolvääriskividele omistatakse ka agentsust, mis põhineb nende füüsilisel lagunemisel ja selle tõlgendamisel. Materiaalse agentsuse käsitlus toob materiaalse religiooni ja kultuuri uurimisse looduslikud protsessid, mis inimese tõlgenduses saavad kultuurilise tähenduse.

Loe lähemalt teadusartiklist, mille leiad Eesti Teadusinfosüsteemist.
Lisateave: Tenno Teidearu, etnoloogia doktorant, tenno.teidearu@ut.ee

Loodus- ja täppisteadused

Kuidas hallata üha mahukamaid ja graafina esitatavaid andmeid?

Aina kasvava mahuga andmeid esitatakse tihtipeale graafide kujul. Graaf on kui nähtamatu mitmemõõtmeline võrgustik, mida mööda andmed liiguvad ja mille sõlmpunktides toimuvad arvutused. Neis on võimalik teha otsingut ja saada vastuseid, jälgides ühenduskohti, mis kirjeldavad andmetevahelisi seoseid. Vastus ei peitu ühes kõikehõlmavas programmis, milles toimetada, vaid graafide omavahelises üldises suhtlussüsteemis, mis peab ka kasvule vastu pidama. Neile küsimustele Tartu Ülikooli teadlase juhtimisel rahvusvahelise kogukonna esindajad vastuseid pakuvadki.

Loe lähemalt teadusartiklist või Eesti Ekspressist.
Lisateave: Jaak Vilo, bioinformaatika professor, jaak.vilo@ut.ee