Värske teadus: väärtussüsteemist, kooliõuest, digihumanitaariast ja biosünteesist

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamate uurimisteemade kohta.

Sotsiaalteadused

Milline on väärtussüsteem varases lapseeas?

Juba 5–7-aastaste lasteaialaste väärtuste hierarhiat on võimalik uurida, kui kasutada arenguliselt sobivat mõõtevahendit, kus sõnaliste kirjelduste asemel on tegevust kujutavad pildid. Selles vanuses laste väärtussüsteem on küllaltki sarnane täiskasvanute omaga. Küll aga on koolieelses eas lastel võrreldes täiskasvanute ja ka 7–9-aastaste koolilastega raskem eristada põhiväärtuste keskseid eesmärke. Näiteks võimu väärtustades on üks keskne eesmärk sotsiaalse staatuse omandamine ning saavutusi väärtustades on inimene motiveeritud isiklikku edu ja kompetentsust saavutama.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Anni Tamm, arengupsühholoogia teadur, anni.tamm@ut.ee
Tiia Tulviste, arengupsühholoogia professor, tiia.tulviste@ut.ee

Meditsiiniteadused

Lapsed soovivad, et kooliõu pakuks rohkem liikumisvõimalusi

Teadlased vaatlesid kuuel Põhja- ja Baltimaal kooliõuede omadusi ning uurisid, milliseid võimalusi need pakuvad laste kehaliseks aktiivsuseks. Iga kooli laste eelistuste teadasaamiseks tehti rühmaintervjuud. Õpilaste tagasiside oli eri riikides üsna sarnane: kooliõued neile enamasti meeldisid, kuid nad soovisid, et need pakuksid rohkem võimalusi põnevaks kehaliseks tegevuseks ja ajaveetmiseks nii seltskonnaga kui ka omaette. Laste soove aitaks täita see, kui monofunktsionaalsete spordiväljakute asemel arendataks mitmekesise maastikuga liikumisalasid, kus leiduks tegevust eri vanuses ja erisuguste oskustega õpilastele. Sellisel liikumisalal võiks olla võimalik mängida reketi- ja pallimänge, sõita tõuke- ja jalgrattaga, ronida, arendada tasakaalu ja miks mitte mängida peitust. Kooliõuesid uuriti Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Norras ja Islandil.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Merike Kull, tervisekasvatuse lektor, merike.kull@ut.ee

Humanitaarteadused ja kunstid

Digihumanitaaria abiga võib saada uusi teadmisi perekonnanimede eestistamisest

Digihumanitaaria pole sugugi enam uus uurimismeetod – näiteks ajaloolises demograafias kasutas ajaloolane Heldur Palli perfokaartide automatiseeritud andmetöötlust juba poole sajandi eest. Ent digihumanitaaria avab traditsioonilisele teadusele üha uusi võimalusi suurte andmekogude analüüsimiseks ja tulemuste visualiseerimiseks. Seda võib ka lihtsalt katsetada, et nähtu põhjal esitada täpsemaid uurimisküsimusi. Uues uurimuses analüüsiti Aadu Musta 1999. aastal valminud andmekogu, mis hõlmas perekonnanimede eestistamist peamiselt aastail 1935–1940. Nimevahetused kajastavad eestlaste tolleaegset mentaliteedimuutust (või -muutumatust) ja moevoole. Näiteks selgus, et iga kolmas nimi võeti otse keeleteadlaste koostatud soovitusnimestikust, esitähena eelistati 82%-l juhtudest konsonante ja pooltel juhtudel valiti kuue- kuni seitsmetäheline nimi.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Fred Puss, ajaloo doktorant, fred@isik.ee

Loodus- ja täppisteadused

Biosünteesis võiks kasutada 3D-prinditud „elavaid materjale“

Biosüntees ehk ainete sünteesimine elavate organismide vahendusel on perspektiivikas meetod, mis tänu lihtsusele, tõhususele ja keskkonnasäästlikkusele võiks tulevikus asendada paljudes valdkondades keemilist sünteesi. Praegu kasutatakse biosünteesiks enamasti suuri tanke, milles hõljuv rakukultuur tsükli lõppedes sageli välja vahetatakse. Kestlikum oleks kasutada 3D-printimise meetodil valmistatud „elavaid materjale“, milles paiknev rakukultuur saab sünteesi läbi viia korduvalt, ilma et ise kahjustuks või muutuks. TÜ teadlased analüüsisid niisuguste „elavate materjalide“ pakutavaid lisavõimalusi sünteesiprotsesside kontrolli all hoidmiseks ja rakkude elutegevuseks vajalike reaktsioonide (metabolismi) suunamiseks.

Loe lähemalt teadusartiklist.
Lisateave: Tarmo Tamm, materjaliteaduse kaasprofessor, tarmo.tamm@ut.ee