1000-eurose stipendiumi tõi uurimus 3D-prinditud ravimitest

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Seltsi ja Gedeon Richter Eesti filiaali välja antava 1000-eurose stipendiumi sai Tartu Ülikooli proviisoriõppe viienda kursuse üliõpilane Marina Tihhonova 3D-prinditud ravimeid käsitlenud uurimistöö eest. Töös selgitatakse lähemalt, kuidas tulevikus saab apteegist 3D-prinditud ravimeid, prooviprinterid on juba katsetamisel.

Stipendiaat Marina Tihhonova uurimistöö kannab nimetust „Raviaine vabanemine ekstrusioonitehnoloogiaga valmistatud 3D-prinditud tablettidest.“ Tihhonova ütles, et enamasti valmistatakse ravimeid masstootmises enamiku inimeste jaoks ohutu ja vajaliku terapeutilise toime saavutamiseks täpsetes annustes. „Samas on teada, et üks annus ei pruugi kõigile sobida. Tulevikus võetakse ravimite väljakirjutamisel rohkem arvesse patsiendi eripärasid nagu vanus, kaal, sugu, kaasuvad haigused, geneetiline taust, füsioloogilised iseärasused, elustiil ning muud eelistused,“ sõnas Tihhonova.

Ravimite 3D-printimise kasutuselevõtt võib muuta personaalmeditsiini rakendamise tõhusust. „Nii saab toota ravimite väikseid partiisid patsiendile sobivas annuses ja kujul. Ka loomadele võib luua pehmeid tablette, mida nad meelsamini kui tahkeid tablette alla neelaksid,“ ütles Tihhonova.

Täpsemalt uuris Marina Tihhonova Soome firma Curify valmistatud 3D-prinditud põletikuvastase toimega tablette, mis on mõeldud veterinaarseks kasutamiseks. Tablett luuakse 3D-printeris, mis prindib raviainet sisaldavaid kihid üksteise peale. „Selleks, et ühel päeval neid 3D-prinditud tablette apteegist osta saaks, on vaja põhjalikult uurida, kuidas iga vajaminev raviaine tableti sees käitub. Uurisingi raviaine tablettidest vabanemist ja selle stabiilsust teatud aja jooksul, kasutades selleks laboris erinevaid aparatuurseid meetodeid. Kui ravim aja jooksul laguneb või muudab oma füsikokeemilist olekut, võib sellega kaasneda ka ravimi käitumise muutus organismis. Siis peab otsima lahendusi, kuidas seda vältida,“ selgitas Tihhonova lähemalt.

Uurimistöö juhendaja, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi kaasprofessor Urve Paaver ütles, et ravimite valmistamine apteegis on praegu küll suhteliselt väikesemahuline, kuid siiski vajalik ja samas väga ajamahukas töö. „Ravimite 3D-printimine on ühelt poolt moodne viis ravimeid valmistada, teisalt oleks võimalus vähendada apteegis kohapeal ravimite valmistamiseks kuluvat aega. Näiteks pulbrite asendamine prinditud ravimitega kergendab kindlasti proviisorite tööd ning patsiendil on ravimit mugavam kasutada.“

Paaver lisas, et farmaatsia instituudi üliõpilased tahavad ülikoolis tegeleda praktiliste ülesannetega, eriti ravimiarendusega. „Siin oli stipendiaat Marina Tihhonova entusiasm ja teaduslik uudishimu uurimistöö sisukusele suureks abiks.“

Stipendiumi üks väljaandja, Gedeon Richteri Eesti filiaali juht István Bán näeb viimastel aastatel ülikoolis 3D-prinditud ravimitega tegelemises innovatsiooni pealetungi farmaatsias ja kitsamalt apteekides. „Ma juba kujutan ette, kuidas ma lähen apteeki ja saan sealt purgi just mulle valmistatud tablette.“ Veterinaari

haridusega István Bán toetab ka loomadele, eriti koduloomadele mõeldud ravimite 3D-printimist, kuna loomadele ravimite andmine on märksa keerulisem.

Gedeon Richteri Eesti filiaal annab alates 2014. aastast koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsiga välja stipendiumi suurusega 1000 eurot. Stipendiumi antakse välja Professor Peep Veski nimelisest stipendiumifondist. Stipendiumi saavad taotleda Tartu Ülikooli proviisoriõppe üliõpilased, kes on teinud oma uurimistöö farmatseutilise tehnoloogia valdkonnas või sellega lähedalt seotud valdkonnas ja kaitsnud uurimistöö edukalt.

Stipendiumi on varasemalt saanud Maarja Vokk, Annela Toom, Georg-Marten Lanno, Ailen Ringe, Ebe Vaarmets, Brigitta Ergma, Kristjan Olado ja Valeria Maandi.

Image

FOTO: Jassu Hertsmann. Proviisoriõppe üliõpilane Marina Tihhonova oma uurimistöö juhendaja, kaasprofessor Urve Paaveriga.