Autor:
Andres Tennus

Tartu Ülikoolis septembris alanud suurprojektidelt oodatakse tõuget siinse teadus- ja innovatsioonimaastiku arengule

Tartu Ülikoolis septembris tööd alustanud digitaalse bioinseneeria ja personaalmeditsiini suurprojektidest ootavad nii Eesti riigi kui ka Euroopa Komisjoni esindajad positiivset mõju tippteadusele, aga ka Euroopa roheleppe ja tervishoiusüsteemi kitsaskohtade lahendamisele Eestis ja Euroopas laiemalt.

Digibio projekti raames arendatav digitaalse bioinseneeria keskus ühendab bioinseneeria, IT, suurandmete analüüsi ja masinõppemeetodid. Keskuse partnerid on Tallinna Tehnikaülikool ja Taani Tehnikaülikooli (DTU) Novo Nordiski fondi bioloogilise jätkusuutlikkuse keskus. Digibio projekti juhi, Tartu Ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professori Mart Loogi sõnul toetab koostöö Taani partneritega kvalitatiivset hüpet nii siinses teadustöös kui ka biotehnoloogia tööstuses.

Projekti TeamPerMed raames personaalmeditsiini teaduskeskust arendava konsortsiumi tööd juhib Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor professor Mait Metspalu. Tema sõnul võimaldab keskus tihedamat koostööd eri teadusalade vahel alates kliinilisest meditsiinist ja rahvatervishoiust kuni sotsiaal- ning andmeteadusteni, et uurida personaalmeditsiini rakendamise kõiki etappe. Konsortsiumi teadustöö hõlmab nii uute teaduslike meetodite ja andmetööriistade väljatöötamist kui ka kliinilisi uuringuid, et loodut analüüsida ja valideerida. Seejuures hinnatakse ka personaalmeditsiini teenuste mõju ühiskonnale, majandusele ja rahvatervisele. Projekti partnerid on Tartu Ülikooli Kliinikum ja Euroopa juhtivate personaalmeditsiini keskuste eksperdid Helsingi Ülikoolist, Erasmuse Rotterdami Ülikoolist ning Erasmuse meditsiinikeskusest Rotterdamis.

Kõrged ootused teadustulemuste praktilisse kasutusse toomiseks

11. septembril toimunud avaüritusel sõnas ülikooli rektor Toomas Asser, et alanud suurprojektide erialade- ja rahvusvaheline haare aitab edasi viia rahvatervise ning Euroopa roheleppe sihtidega seonduvat nii Eestis kui ka mujal. Oodatakse, et keskused meelitaksid Eestisse rahvusvahelisel tipptasemel noori teadlasi. Teadmussiirde vallas on nii ülikoolil kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumil soov, et projektidest kasvaks välja olulisi uusi tehnoloogiaid ja teadusmahukaid iduettevõtteid, mis avaldavad soodsat mõju kogu piirkonna innovatsioonikeskkonnale.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et Eestis peab veel palju tööd tegema, ületamaks lõhet, mis laiub tipptasemel teadustöö tulemuste ja nende praktilisse kasutusse toomise vahel. „Toetan täielikult keskuste laiaulatusliku interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ambitsiooni, et eri valdkondi ja partnereid kokku tuues pakkuda ühiskonnale märkimisväärset lisandväärtust, ütles Kallas.

Image
Signe Ratso at the University of Tartu

Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi peadirektori asetäitja Signe Ratso sõnul on Euroopa Liidu osaluse laiendamise meetmetel olnud positiivne mõju nii uute liikmesriikide teadus- ja innovatsioonisüsteemide reformimisele kui ka Euroopa kui terviku tugevamaks muutmisele. „Meie hiljutised analüüsid näitavad, et pooled varasematest Teamingu tippkeskustest on mõjutanud riiklikke teadus- ja innovatsioonistrateegiaid või rahastamismeetmeid. Keskused on aidanud tugevdada teaduskoostöö sidemeid nii Euroopas kui ka rahvusvaheliste teadusasutustega,“ ütles Ratso, rõhutades, et samad ootused on komisjonil ka Tartu Ülikooli keskustele.

Rahvusvaheline mõju tervishoiule ja roheüleminekule

 

Image
Stefan Weiers

Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi sektorijuht Stefan Weiers mainis, et alanud suurprojektid toetavad Euroopa teaduseesmärke. Näiteks hõlmab personaalmeditsiini projekt kogu teadmisteahelat alates alusteadusest molekulaarsel tasandil kuni kliinilise meditsiini praktiliste lahendusteni. „See võib olla väga tähtis Euroopa Komisjoni raamprogrammi vähimissiooni toetamisel,“ oli Weiers lootusrikas. Digitaalse bioinseneeria projekti puhul tõi Weiers esile märkimisväärset mõju rohetehnoloogia arengule.

Weiers oli optimistlik ka selle suhtes, et projektid avaldavad soodsat mõju kogu Eesti teadus- ja innovatsioonimaastikule. Tema sõnul on Eesti juba praegu uuemate Euroopa Liidu riikide arvestuses saavutanud teaduse- ja innovatsioonimõõdikute põhjal suurepäraseid tulemusi. „Siiski on olukord veel üsna habras. Kaks Teamingu projekti aitavad märkimisväärselt kaasa hea positsiooni hoidmisele ja võimaldavad järgmistel aastatel veelgi paremini edasi liikuda,“ ütles Weiers.

Digitaalse bioinseneeria keskus ning personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskus pälvisid Eesti suurima teadusrahastuse selle aasta alguses. Kuueaastaseid projekte rahastavad Euroopa Komisjon ja Eesti riik kokku 60 miljoni euroga. Komisjon toetab projekte teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ rahastusmeetmest „Teaming for Excellence“. Programmist toetatakse Euroopa teadusasutuste koostööprojekte tippteaduse tegemiseks ning selle paremaks lõimimiseks ühiskonda ja majandusse. 

 Ürituse pildigalerii

Üritust saab järelvaadata siit: 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Eestlaste suutervis on seotud nii haridustaseme, palga kui elukohaga

Eestlaste suutervis on seotud nii haridustaseme, palga kui elukohaga

Oskuskeele päeval räägitakse korrektsetest tervishoiuvaldkonna terminitest

Mitte „meditsiinisüsteem“, vaid „tervishoid“. Oskuskeele päeval räägitakse korrektsetest tervishoiuvaldkonna terminitest

Kati Kärberg kaitseb doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“

6. detsembril 2024 kell 15.00 kaitseb Kati Kärberg oma doktoritööd „Factors and markers predicting subclinical atherosclerosis in type 2 diabetes“ („Subkliinilist ateroskleroosi ennustavad tegurid ja markerid 2. tüüpi diabeediga haigetel“).