Ele Hanson kaitseb doktoritööd „Clinical and biochemical markers for prediction and early diagnosis of pregnancy related complications“

30. novembril 2023 kell 13.00 kaitseb Ele Hanson doktoritööd „Clinical and biochemical markers for prediction and early diagnosis of pregnancy related complications“ („Rasedustüsistuste riski hindamise ja varase diagnoosimise kliinilised ja biokeemilised markerid“).

Juhendajad: 
Professor Kristiina Rull, Tartu Ülikool
Professor Helle Karro, Tartu Ülikool
Professor Maris Laan, Tartu Ülikool

Oponent: 
Kaasprofessor Meryam Sugulle, Oslo Ülikool (Norra)

Kokkuvõte:
Kuigi enamus rasedustest kulgeb probleemideta, kogeb iga neljas naine raseduse ajal tüsistusi. Aastatel 2012 - 2018 uurisime preeklampsia (PE) ja gestatsioondiabeedi (GDM) riskitegurite esinemissagedust ning sõeltestide efektiivsust Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus jälgimisel olnud rasedate hulgas. 

PE on rasedustüsistus, millele viitab vererõhu tõus raseduse teises pooles ning lisanduvad muude organite kahjustuse sümptomid. Vähemalt üks PE riskile viitav riskitegur (PE varasema raseduse ajal, krooniline hüpertensioon, diabeet, kehaväline viljastamine, mitmikrasedus, esimene oodatav sünnitus, rasvumine ja ema vanus > 40 a.) eines 53%-l uuritud rasedatest. Riskiteguri olemasolu suurendab PE tekke riski 7,8 korda. Suurem tõenäosus PE tekkimiseks oli rasedatel, kellel oli diabeet või varasem PE. Siiski enamusel riskiteguritega rasedatest PE ei teki. 

Raseduse III trimestri PE riski hindamiseks analüüsisime kahe platsentast pärineva biomarkeri (sFlt-1 ja PlGF) taset III trimestril kogutud vereproovidest. Test tuvastas 58% naistest, kellel hiljem diagnoositi PE, valepositiivseid tulemusi oli 10%.  

PE juhtude varast avastamist on võimalik parandada uudse multimarker testi abil. Kombineerides biomarkereid (sFlt-1, PlGF, ADAM 12, sENG ja leptiin) ning kliinilist infot (raseduse kestus ja ema kaal verevõtul) on võimalik tuvastada 100% rasedatest, kellel hiljem diagnoositakse PE. Antud testil oli valepositiivseid juhte 4%. 

GDM on üks sagedasemaid rasedustüsistusi, mis diagnoositakse, kui raseduse ajal teostatud glükoosi tolerantsustestil (GTT) on veresuhkru väärtus normist kõrgem. 

Eestis suunatakse GTT-le rasedad, kellel on varasem GDM või suurekaaluline vastsündinu, diabeet lähisugulasel, polütsüstiliste munasarjade sündroom, paastusuhkur >5,1 mmol/L, glükosuuria, ülekaalulisus, liigne rasedusaegne kaaluiive või kahtlus suurele lootele.  

Uuringus leiti, et seitsme aasta jooksul on suurenenud GDM riskiteguritega naiste arv, rohkem rasedaid suunatakse GTT-le ning samuti on tõusnud GDM esinemissagedus.  

Rasedad, kellel on GDM riskitegurid, isegi kui GTT on normis, on ohustatud suuremast rasedusaegsest kaaluiibest ja suurema tõenäosusega sünnib suurekaaluline laps.

Kaitsmist saab jälgida ka Teamsis.

Mees jooksulindil

Madala intensiivsusega treeningu mõju jääb raskesti ennustatavaks

Ravimite jagamine on ühiskonnas suur probleem

Ravimite jagamisel võivad olla halvad tagajärjed

Autotransplantatsioon on peetunud või lõikunud hamba siirdamine sama inimese ühest suuõõne piirkonnast teise, kas lagunenud või puuduva hamba kohale

Tarkusehambaid saab edukalt kasutada puuduvate hammaste asendamiseks