Jana Kivastik lõpetajatele: ükskõik milliste vahenditega, aga õppige pidevalt

Avaldame täismahus kaasprofessor Jana Kivastiku 14. juuni lõpuaktusel meditsiiniteaduste valdkonnas õppejõudude nimel peetud kõne.

Täna, ülikooli lõpetamisega saab teil läbi üks oluline etapp elus. Püüdke hetkeks meenutada oma eelmisi lõpetamisi! Kas mäletate oma lasteaia lõpupidu? Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist mäletate ilmselt paremini ning mõnel teist on mälus isegi varasem teise eriala lõpetamine ülikoolis.

Tänastest lõpetajatest osa lõpetab 2-aastase magistriõppe, enamik teist on aga õppinud meie valdkonnas 5 või 6 aastat. Kõigi nende pikemalt õppijatega kohtusime 1. kursusel, paljudega veel ka teisel ning hilisematel kursustel. Olen üsna kindel, et sellise suure kuulajaskonnaga meeldib mulle rohkem vestelda siis, kui mul on ees kindel teema ja kindlad graafikud või skeemid, millest arusaamisel olen püüdnud teid aidata. Täna püüan siis ilma graafikuteta läbi ajada!

Tänane lõpuaktus toimub peahoone aulas, mis on sarnaseid üritusi näinud juba alates aastast 1809. Arstiteaduskonna tudengite õpetamine toimus 19.sajandil kõigepealt Vanas ja hiljem lisaks ka Uues Anatoomikumis. Kuigi 2 sajandiga tuli teadmisi järjest juurde ning ülikonna- ja kleidimoed veidi muutusid, olid loengud väga kaua aega üsna sarnase stiiliga. Kui minu kursus peaaegu 40 aastat tagasi loengutega alustas, siis kirjutasid kõik üliõpilased hoolega õppejõu juttu üles, sest see oli peamine allikas, kust vajalikku materjali sai. Viimased 25 aastat, mille oleme veetnud Biomeedikumis, on meie meditsiiniharidust palju rohkem ja kiiremini muutnud kui eelmised sajandid. Meil on nüüd sellised mõisted nagu õpiväljundid ja pädevused ja verstapostid ja ümberpööratud klassiruum ja ülekantavad oskused jpm.

Kindlasti ei saa teie lõpuaktusel kuidagi mööda minna maailma-ajaloo koroona-etapist. Kui enne koroonaepideemiat arutlesime pikalt, kas hakata loenguid osaliselt salvestama või veebis pidama, siis üleöö olime olukorras, kus see oli ainuke võimalus. Selline ootamatult vetteviskamine aitas digivahendite levikule õppejõudude ja ka üliõpilaste seas kindlasti kaasa - Zoom, Teams, Panopto, Big Blue Button ja muud sarnased süsteemid on nüüd muutunud meie igapäevasteks kaaslasteks. Ajas muutumatu on ainult see, et iga õppeainega peavad tudengid mingid uued teadmised omandama, valikuid õppevahendite hulgas on lihtsalt palju rohkem kui varasematel põlvkondadel.

Lõpueksami või lõputöö kaitsmise eduka läbimise järel võib mõnigi teist arvata, et huhh! lõpuks ometi saab see õppimine läbi! Aga siis tuleb kasutusele mingi uus meetod või uus ravim või on teil vaja teha ettekanne erialaseltsi koosolekul jne jne - loodetavasti ei tule see teile üllatusena, et ega te õppimisest niipea ei pääse! Meie suure kiirusega muutuvas maailmas võib pidevalt tekkida uusi diagnostilisi äppe, kirurgilisi roboteid ja digimeditsiini süsteeme, aga olen üsna kindel, et ei minu ega teie eluajal arstid, õed, proviisorid ja muud tervisevaldkonna töötajad maailmast ei kao!

Hiljuti avatud Eesti tehisintellekti tippkeskuse juhi Meelis Kulli arutlus Postimehes tõi välja soovitused noortele, kuidas olla konkurentsivõimelised tehisintellekti ajastul – tuleb olla mitmekülgne, mitte karta proovida uusi asju, arendada oma õppimisvõimet, oskust kohaneda ning samuti spetsiifilisi käelisi oskusi. Seega, ükskõik milliste vahenditega, aga õppige pidevalt, vahet pole, kas raamatust või internetist. Püüdke leida seoseid, sarnasusi ja erinevusi, ning kui kuulete midagi uut ja huvitavat, siis rääkige sellest ka kolleegidele ja arutage see koos läbi. Ärge unustage ka ülekantavaid oskusi, olge viisakad ja meeldivad ja vaadake patsiendile silma, kui nendega räägite! Õppige selgitusi andma erineva detailsuse astmega, haigust või ravimi toimet selgitage lapsele natuke teistmoodi kui tuttavale meditsiini-professorile, kes sattus teiega vestlema! Selle teema lõpetuseks sobib hästi kuulsuse tsitaat. Püüame elada Albert Einsteini ütlemise järgi, et intellektuaalne areng algab inimese sünnil ja peaks kestma kuni surmani.²

Selle aasta lõpetajad saavad uhkusega mainida, et nad lõpetasid ülikooli Euroopa kultuuripealinnas! Kui elu viib teid Tartust eemale, siis ärge unustage seda linna, tulge ikka siia tagasi ja vaadake üle tuttavaks saanud kohvikud ja tänavanurgad. Võtke osa juba järgmisest TÜ vilistlaste kokkutulekust ja juba üsna varsti, 2032.aastal ootavad ees meie ülikooli 400-nda aastapäeva üritused. Neile lõpetajatele, kes tulid siia õppima lausa teisest riigist – loodetavasti jääb Eestis elatud aeg teile meelde kui teadmisi ja uusi sõpru andnud aeg ning erialased või eraelulised sidemed Tartuga jäävad alles ka tulevikus.

Kallid lõpetajad! Palju õnne teile ühe eluetapi eduka läbimise puhul! Tänan ka kõiki lõpetajate vanemaid, pereliikmeid ja sõpru ning samuti meditsiinivaldkonna õppejõude toe ja innustuse eest nende aastate jooksul!