Jüri Lieberg kaitseb doktoritööd „Results of surgical treatment and role of biomarkers in pathogenesis and risk prediction in patients with abdominal aortic aneurysm and peripheral artery disease“

12. detsembril kell 15.00 kaitseb Jüri Lieberg doktoritööd „Results of surgical treatment and role of biomarkers in pathogenesis and risk prediction in patients with abdominal aortic aneurysm and peripheral artery disease“ („Kirurgilise ravi tulemused ja biomarkerite seos haiguse patogeneesi ning riskiga kõhuaordi aneurüsmi ja alajäseme arterite haigusega patsientidel“).

Juhendaja:
professor Jaak Kals, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Kevin Mani, Uppsala Ülikool (Rootsi)

Kokkuvõte
Kõhuaordi aneurüsm (AAA) on aordi raske haigus, mille eluohtlik tüsistus – rebend – põhjustab suremust üle 80%. Seetõttu on haiguse õigeaegne diagnoosimine ja ravi väga olulised. Haiguse levimus ja esinemissagedus on langenud viimase 20 aastaga, tänapäeval on haiguse levimus 65-aastasel meestel vahemikus 1.3-3.3%. Alajäseme arterite haigus (PAD) on süsteemse ateroskleroosi ilming, mille levimus on ligikaudu 3% vanusegrupis 45-49 eluaastat ja tõustes umbes 18% vanusegrupis 60-90 eluaastat. Kogu maailmas on PAD haiged aladiagnoositud ja- ravitud ning nende südame ja veresoonkonna haigustest tingitud risk on väga kõrge. Käesolevas töös hindasime kirurgilise ja endovaskulaarse ravi tulemusi AAA ja PAD haigetel ning uurisime funktsionaalsete ja biokeemiliste markerite rolli haiguse patogeneesis ja riskis.

Leidsime, et plaanilise aordikirurgia 30-, 90-päeva ja 5-aasta kogusuremuse määrad olid vastavalt 0.9%, 2.6% ja 32%. Rebenenud AAA haigetel olid 30-, 90-päeva ja 5-aasta kogusuremuse määrad vastavalt 22.9%, 33.3% ja 55.1%. Leidsime samuti, et 30-päeva suremus, tüsistused ja kordusinterventsioonid plaanilise endovaskulaarse ja avatud kirurgilise ravi korral olid võrdsed. Endovaskulaarne aordi stentproteseerimine oli ühtlasi 5-aasta suremuse sõltumatu riskifaktor.
Neli aminohapet ja neli fosfatidüülkoliini olid AAA haigetel tervetega võrreldes statistiliselt oluliselt madalamas kontsentratsioonis. Samas ei esinenud ainsatki metaboliiti, mis oleks eristunud kiire ja aeglase kasvuga AAA haigetel, ega ka metaboliite, mille abil eristada kiire ja aeglase kasvuga AAA patsiente tervetest inimestest.

PAD haigete postoperatiivne suremus rekonstruktiivsetel operatsioonidel alloveeniga infraingvinaalses segmendis oli 3.7%, transplantaadi kumulatiivne läbitavus oli 30. päeval, 3. ja 5. aastal vastavalt 82.9%, 38.7% ja 21.3%. Leidsime samuti, et PAD haigetel oli üldise ning südame ja veresoonkonna haiguste suremuse risk sõltumatult seotud langenud väikeste arterite elastsusega.