Skip to main content

Kolm küsimust uuele professorile

Tutvustame teile meditsiiniteaduste valdkonna uusi professoreid. Kolmele küsimusele vastamise kaudu avavad professorid oma uurimisvaldkonda ja selle tähtsust ühiskonnas.

 

  • Androloogia professor Margus Punab

1. veebruarist 2020 on kliinilise meditsiini instituudi androloogia professor Margus Punab, kes on oskuslikult sidunud kliinilise ja akadeemilise töö. Ta on tunnustatud meestearst ja kuulub oma erialal maailma 1% enim tsiteeritud autorite hulka. Viljakusprobleeme uuriva professor Punabi teadustöö keskmes on eesnäärmehaigused, suguelundite arengulised häired ja hüpogonadism. Tema uurimistööd ja kõrgtasemel esinemised rahvusvahelistel konverentsidel on oluliselt mõjutanud androloogia eriala arengut.

Mis on teie peamised uurimisteemad?

Minu doktoritöö teema oli meeste viljakus ja viljatus Eestis. Samad teemad on mu praegusegi teadustöö keskmes. Tänu meeskonda lisandunud kolleegidele ja rahvusvahelisele koostöövõrgustikule on tähelepanu alla tulnud ka sellised teemad nagu hüpogonadism, eesnäärmehaigused ja suguelundite arengulised häired. Nii on minu doktorandid käsitlenud oma doktoritöödes viljakuse seoseid mehe üldtervise ja kaaluga, krooniliste sugutrakti põletikega, eesnäärmehaiguste ning ka vanusega. Rahvusvahelistes projektides oleme uurinud hüpogonadismi ja meeste vananemist. Hüpogonadism tähendab, et mehe organismis on tekkinud muutus, mille tagajärjel munandid ei tooda enam piisavalt testosterooni.

Mu praeguste doktorantide teemad on krüptorhism ja kuse-sugutrakti ägedad põletikud ning nende haiguste hilismõju mehe reproduktiivsele funktsioonile. Oluliste läbimurrete lävel oleme mehe raske viljatuse geneetiliste põhjuste mõistmisel. Viimastel aastatel oleme hüpogonadismi kohta kogunud unikaalse andmestiku. Kahjuks pole õnnestunud saada rahastust selle uurimissuuna potentsiaali realiseerimiseks.

Miks on neid teemasid tähtis uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Lääne kultuuriruumis, sealhulgas Eestis, on viimasel poolsajandil üks suurimaid ja keerulisemaid probleeme vähene sündimus, mis jääb kaugele rahvastiku taastootmistasemest. Soovimatu viljatusega paaride osakaal on umbes 15%, kusjuures umbes pooltel juhtudel on põhjuseks mehe vähene viljakus. Viljatuse põhjuste parem mõistmine aitab inimesi paremini ravida ja ideaalis ka probleeme ennetada.

Hüpogonadismi levimus suureneb meeste keskmise vanuse kasvades kiiresti. Seoses keskmise eluea kiire tõusuga Eestis kasvab vanemate meeste osakaal rahvastikus ning see omakorda suurendab selle terviseprobleemi mõju üldises haiguskoormuses. Hea elukvaliteedi tagamiseks ja üldtervise riskide maandamiseks on väga oluline ennetav vahelesegamine ja õigeaegne ravi.

Nii mehe raske viljatus kui ka hüpogonadism on tihedalt seotud meeste keskmisest suurema suremusriskiga. Siit johtub ka meestekliiniku järjest suurem tähelepanu meeste üldtervisele. Praegu on käimas Eesti Haigekassa rahastatav rakenduslik projekt, kus uurime 40–49-aastaste eesti meeste üldist ja soospetsiifilist tervist.

Mida inspireerivat teie uurimisvaldkonnas praegu toimub?

Kliinilises androloogias valitseb praegu lausa kuldajastu, eriti kui võrrelda ajajärguga, mil ma oma tööd alustasin. Kõigi peamiste meestehaiguste jaoks on välja töötatud informatiivsed uuringuskeemid ja olemas on ka lahenduseni viivad raviviisid.

Enamiku meestehaiguste raviks on olemas väga tõhusad ravimid. Tänu geneetika arengule oleme viimastel aastatel hakanud paremini mõistma haiguste taga peituvaid geno- ja fenotüübi seoseid. Järjest paremini mõistetakse ka meestehaiguste ja üldtervise seoseid.

Minu enda jaoks on kõige huvitavamad viimase aja avastused, mis aitavad paremini mõista elu jooksul tekkivate, vahel isegi sünnieelsest ajast pärinevate ja hiljem kumuleeruvate haiguste ning eluviisifaktorite mõju klassikaliste vanema ea haiguste väljakujunemisele.

Kas teadsid?

  • Margus Punab on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi androloogia professor alates 1. veebruarist 2020.
  • Punab on Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja.
  • Ta kuulub mitmetesse teadusorganisatsioonidesse. Näiteks on ta Euroopa Androloogia Akadeemia ravijuhiste komitee liige, Sugulisel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu juhatuse liige ning Vbariigi Presidendi mõttekoja liige.
  • Margus Punab nimetab oma tööväliste huvide seas eraldi laiemat huvi tervisekultuuri vastu, millest on omakorda alguse saanud huvi idamaade kultuuri ja filosoofia vastu. Tööd tasakaalustavad ka hobid, nagu kaasaegse kunsti kogumine ja õunaaedade eest hoolitsemine, ning eelkõige perekond.
Image

 

 

  • Molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane

Bio- ja siirdemeditsiini insituudi professor Ana Rebane alustas Tartu Ülikoolis molekulaarmeditsiini professorina tööd 1. oktoobril 2019. Oma peamistes uurimisteemades on ta keskendunud krooniliste põletikuliste nahahaiguste ning astma tekke ja ägenemisega seotud molekulaarsete mehhanismide kirjeldamisele, et töötada selle põhjal välja tõhusamaid ravimeetodeid. Rebane tõdes, et ravimiarendust ei ole mõtet teha ilma teadmisteta haiguste mehhanismidest ja teadmiseta, kuidas potentsiaalsed ravimikandidaadid rakkudes käituvad.

Mis on teie peamised uurimisteemad?

Minu töörühma peamised uurimisteemad puudutavad krooniliste põletikuliste nahahaiguste ning astma tekke ja ägenemisega seotud molekulaarsete mehhanismide kirjeldamist. Suuresti on meie töö keskendunud

 geenide avaldumist reguleerivate molekulide, mikroRNA-de funktsioonide uurimisele ning võimalike mikroRNA-põhiste teraapiameetodite arendamisele, kasutades selleks kullerpeptiide. Lisaks osaleme koostööprojektides, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas tekib kroonilistes põletikulistes haigustes väliskeskkonna mõjul rakuline ja epigeneetiline mälu.

Miks on neid teemasid tähtis uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Kroonilised põletikulise iseloomuga haigused on väga levinud ja nendega kaasnevad suured ravikulud. Osa selliseid haigusi, näiteks allergiline astma, on seoses ühiskonna moderniseerumisega märkimisväärselt sagenenud.

Nende haiguste jaoks kasutusel olevad ravivõimalused ei ole alati efektiivsed ning võivad põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid ja ravimiresistentsust. Seetõttu on alusuuringud, mis aitavad paremini kirjeldada molekulaarseid protsesse kroonilistes põletikulistes haigustes, ning teadustöö, mis on suunatud uut tüüpi ravimeetodite väljatöötamisele, väga olulised.

Mida inspireerivat teie uurimisvaldkonnas praegu toimub?

Praegu on hästi huvipakkuv RNA-põhise ravi meetoditega seotud uuringute ja arendustöö uus laine. Pärast esmast entusiasmi selle sajandi alguses leiti, et seda tüüpi täppisteraapiameetodite arenduses on palju takistusi – näiteks on keeruline saavutada teraapiliste RNA-de transporti haiguskoldesse ja rakkudesse ilma immuunsüsteemi liigselt aktiveerimata.

Päris hiljuti on teaduslaborid ja väiksemad firmad saavutanud siiski mitmete keemiliselt modifitseeritud RNA oligotega suurt edu. Paljud uued ravimikandidaadid on jõudnud kliiniliste katsete etappi ning Ameerika Ühendriikides on kasutusloa saanud ka esimene RNA interferentsil põhinev ravim, mis on mõeldud peamiselt maksas toimiva ensüümi transtüretiini päriliku ületootluse ja sellega seotud amüloidoosi pärssimiseks, aga ka sellega kaasneva polüneuropaatia raviks.

Kas teadsid?

  • Ana Rebane on avaldanud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades 37 teaduspublikatsiooni (Web of Science’i h-indeks 18).
  • Ta on töötanud aastatel 2010–2013 külalisteadlasena Šveitsi Allergia ja Astma Instituudis ning täiendanud end aastatel 2000–2003 järeldoktorantuuris Ameerika Ühendriikides Yale’i Ülikoolis.
  • Ta on olnud edukas stipendiumide ja rahvusvaheliste grantide taotlemisel, sh NATO-NSF-i järeldoktori stipendium 2000. aastal, SCIEX-SNF-i stipendium Šveitsi valitsuselt 2010. aastal, Leo Foundationi grant 2017. aastal ning osalus Innovative Medicine Initiative’i koostööprojektis alates 2018. aastast.
  • Euroopa Dermatoloogiateadlaste Ühing (ingl European Society of Dermatological Research) tunnustas teda 2015. aastal Ida-Euroopa dermatoloogiaalase teadusartikli preemiaga ja 2019. aastal Ida-Euroopa akadeemilise liidri tiitliga.
Image

 

 

  • Vasoloogia professor Jaak Kals

Kliinilise meditsiini instituudi vasoloogia professor Jaak Kals on tunnustatud veresoontekirurg, õppejõud ja teadlane. Ta on sidunud rahvusvahelises teadusruumis nüüdisajal ühe tõsisema kliinilise teemaga teaduseriala (endoteeli-, ateroskleroosiuuringud) ja eduka igapäevatöö veresoontekirurgina. Ta on andnud kaaluka panuse sellesse, et Eesti meditsiinis ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas oleks välja töötatud tihe, paljusid prekliinilisi ja kliinilisi allüksusi hõlmav ning rahvusvaheline koostöövõrgustik nüüdisaegsete südame- ja veresoonte uuringute ja teadustöö tegemiseks.

Mis on Teie peamised uurimisteemad?

Vasoloogia on meditsiinivaldkond, mis tegeleb veresoontehaiguste ennetuse, diagnostika ja ravi (sh kirurgilise/endovaskulaarse) ning õppe- ja teadustööga. Vasoloogia professori peamised ülesanded on tagada veresoontehaiguste teaduspõhise ja kompleksse käsitluse parandamine Eestis. Kavas on senisest enam siduda prekliinikus ja kliinikus erinevaid erialasid ning arendada õppe- ja teadustööd nii diplomieelsel kui ka -järgsel tasandil.

2004. aastal asutasime Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühise teadusüksuse endoteelikeskuse. See on siiani Eesti ainus omanäoline veresoonte laiapõhjalistele teadusuuringutele keskendunud uurimislabor. Minu juhtimisel tegutseva uurimisrühma teadusfookus on suunatud inimese vaskulaarse fenotüübi uuringutele, et tuvastada haiguseelseid muutusi ning leida arterite funktsiooni seoseid põletiku, oksüdatiivse stressi ja metaboloomikaga.

Kontaktid välisülikoolide teadlaste ja klinitsistidega võimaldavad mul ühtlasi tugevdada vaskulaaruuringute rahvusvahelist koostöövõrgustikku.

Miks on neid teemasid oluline uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Südame- ja veresoontehaigused on surmapõhjuste hulgas maailmas esikohal – nende ennetamine, varajane diagnostika ning ravi on ülioluline. Nende haiguste ravi tulemuslikkusest ei sõltu mitte üksnes elulemus, vaid ka inimese elukvaliteet. Seetõttu on uute, teaduspõhiste diagnostika- ja ravivõtete väljatöötamine ja kasutuselevõtt kriitilise väärtusega.

Eestis hakkab suremus südame- ja veresoontehaigustesse vähenema, kuid olukord peaks tulevikus veelgi paranema, et püsida sel alal sama heal tasemel nagu Euroopa ja maailma muud eesrindlikud riigid. Sellise arengu tagamine nõuab veresoontehaiguste õppe- ja teadustöö viimist uuele tasemele, eelkõige lõimides prekliinilisi ja kliinilisi erialasid.

Mida inspireerivat toimub praegu Teie uurimisvaldkonnas?

Koostöös Uppsala Ülikooli Haiglaga käib põnev uuring, et selgitada kõhuaordi aneurüsmi metaboloomilist profiili. Selle pikaajaline eesmärk on leida madalmolekulaarseid biomarkereid, mis on seotud aneurüsmi tekke ja progresseerumisega, et tulevikus oleks võimalik ravi paremini planeerida.

Plaanime jätkata uuringuid, milles hindame kliinikus lihtsasti teostatava, potentsiaalselt protektiivse kaugisheemilise eelkohastumise fenomeni mõju arterite funktsioonile, metaboloomile ning elundikahjustusele operatsiooni ja angiograafia järel.

Hakkame looma perifeersete arterite ateroskleroosiga patsientide ainulaadset biopanka. Sellest saab nii biomaterjali kvaliteetne säilituskoht kui ka süstemaatiline andmekogu, mis hõlmab uuritavate üldist kliinilist ja sotsiaal-majanduslikku tausta ning biomaterjalist saadavat infot. Biopangas talletatavat infot on plaanis rakendada peamiselt südame- ja veresoonkonna füsioloogiliste ja patofüsioloogiliste protsesside uurimiseks, samuti uute diagnostiliste ja prognostiliste indikaatorite ning võimalike ravisihtmärkide väljaselgitamiseks.

Lisaks algab huvitav doktoritöö projekt, kus selgitame, kas ja millisel määral on ateroskleroosist haaratud isheemilises alajäsemes lokaalne põletik, oksüdatiivne stress ja madalmolekulaarsete metaboliitide tase seotud endoteelist sõltuvate ja sõltumatute lokaalsete vasomotoorsete ja hemodünaamiliste muutustega.

Kas teadsid?

  • 2007. aastal kaitses Jaak Kals doktoritöö teemal „Endoteeli funktsioon ja arterite jäikus ateroskleroosiga patsientidel ning tervetel inimestel“.
  • Alates 2011. aastast on ta töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis veresoontekirurgina ning alates 2004. aastast Tartu Ülikoolis teaduri, lektori, vanemteaduri ja dotsendina.
  • 2012. aastal anti talle vabariigi presidendi noore teadlase preemia.
  • Kals on avaldanud 53 kategooria 1.1 artiklit (CC, WOS) ja Google Scholari alusel on tal 1419 tsiteeringut, H-indeks on 20.
  • Praegu on ta ühe personaalse uurimistoetuse (PUT) vastutav täitja ja seotud kahe institutsionaalse uurimistoetusega (IUT).
  • Tema juhendamisel on kaitstud neli doktoritööd ja üks magistritöö. Praegu juhendab ta nelja doktoritööd.
  • Kals on vasoloogia professor 1. septembrist 2019.
Image

 

 

  • Laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht

Kliinilise meditsiini instituudi laste ja vastsündinute intensiivravi professor Tuuli Metsvaht on oma ala hinnatud arst. Ta on veendunud, et kliinilised ravimiuuringud lastel on vajalikud ravimite ohutuks ja efektiivseks kasutamiseks. See on ka üks teadusvaldkond, millele Metsvaht pühendnud on.

Mis on Teie peamised uurimisteemad?

Olen 2006. aastast laste kliiniliste uuringute teadusgrupi liige. Meie põhilised uurimissuunad on ravimikasutus ja sellega seonduvad probleemid lastel ja vastsündinutel; antibiootikumide ja kardiovaskulaarsete ravimite farmakokineetika ja -dünaamika vastsündinutel ning vastsündinu kolonisatsiooni/mikrobioomi kujunemine intensiivravi osakonna tingimustes.

Meie teadusgrupp teeb laialdast rahvusvahelist koostööd, osaledes muu hulgas Euroopa Liidu seitsmendast raamprogrammist ja programmist „Horisont 2020“ rahastatud rahvusvahelistes uurimisprojektides (NeoMero, NeoVanc, Mon4Strat, ALBINO, CloSed). Viimastes teadusprojektides oleme keskendunud ravimite individuaalsele annustamisele farmakokineetika ja -dünaamika võimaluste abil.

Miks on neid teemasid oluline uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Kui täiskasvanute ravimi puhul eeldatakse, et enne selle turuletoomist ja kliinilisse kasutusse võtmist on selle efektiivsust ja ohutust kinnitavad kliinilised uuringud tehtud, siis laste ja vastsündinute ravimitest kuni kaks kolmandikku on kasutusel, ilma et neid oleks selles populatsioonis uuritud.

Sealjuures on tegemist patsientidega, kelle organismi võime ravimiga toime tulla (s.o farmakokineetika) ja sageli ka ravimi toime organismile (s.o farmakodünaamika) on teistsugused kui täiskasvanul. Ka lapseea erinevates vanuserühmades esinevad märgatavad lahknevused.

Kui vajalik teave puudub, on suurem oht ravimi kõrvaltoimete tekkimiseks, aga ka ravimi efektiivsus ei pruugi olla optimaalne. Seetõttu on ravimite toime ja ohutuse uurimine lastel väga olulised. Näiteks Euroopa lasteintensiivravi osakondades saab kuni 63% vastsündinutest ravimeid, mille koostises ja tootmisel on kasutatud potentsiaalselt ohtlikke abiaineid. Toksikokineetilised uuringud viitavad nende ainete kuhjumise võimalusele organismis eeskätt sügavalt enneaegsetel vastsündinutel. On kirjeldatud ka abiainetest tingitud mürgistusi. Sealjuures on ligikaudu kahel kolmandikul juhtudest Euroopa ravimiturul olemas ilma ohtlike abiaineteta alternatiivne ravimivorm. See probleem on viimastel aastatel olnud ka Euroopa Ravimiameti huviorbiidis. Meie uurimisgrupi uurimistulemusi kajastas rahvusvaheline uudisteagentuur Reuters.

Mida inspireerivat toimub praegu Teie uurimisvaldkonnas?

Võib öelda, et uurime personaalmeditsiini võimalusi ehk pisut ebatraditsioonilises võtmes, s.o farmakokineetika ja -dünaamika kaudu. Üha rohkem juurdub meditsiinis arusaam, et üks suurus ei sobi kõigile. Ravimite kontekstis tähendab see, et haige omadused võivad mõjutada oluliselt ravimi ekspositsiooni ja toimet organismile.

Praegu uurimegi ravimi individuaalset annustamist, et saavutada Bayesi meetodit kasutades selle kindel ekspositsioon (s.o plasmakontsentratsioon). Selleks on koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudiga välja töötatud tarkvara, mida me kliinilises uuringus katsetame. Ennekõike on selliseid lahendusi vaja ravimite puhul, kus toimiva ja toksilise kontsentratsiooni vahe on väga väike, ja rühmades, kus on suur haigete varieeruvus alates intensiivravil olijatest kuni vastsündinuteni.

Järgmise sihina võiks näha ravimi individuaalset annustamist teatud kindla raviefekti saavutamiseks. Kui me näiteks teame, kuidas on südame-veresoonkonna tööd mõjutava ravimi kontsentratsioon seotud südamelihase kokkutõmbejõuga, millised haige parameetrid seda kontsentratsiooni ja efekti seost mõjutavad ja kuidas, siis on tulevikus võimalik arvutada konkreetsele haigele vajalik ravimiannus, mis aitab sobivat efekti saavutada.

Kas teadsid?

  • 2010. aastal kaitses Metsvaht Tartu Ülikoolis doktoritööd "Varase sepsise riskiga vastsündinute optimaalne antibakteriaalne ravi". Doktoritöö juhendajateks olid professor Irja Lutsar ja professor Raul Talvik.
  • Metsvaht kuulub mitmetesse erialaorganisatsoonidesse ja nõukogudesse. Ta on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Eetikakomitee liige, Euroopa Laste Infektsioonhaiguste Seltsi liige, Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Anestesioloogia ja Intensiivravi Kliiniku nõukogu liige, Eesti Anestesioloogide Seltsi liige, mille juhatuse liige alates 2018. aastast ning Eesti Arstide Seltsi liige.
  • Ta on Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku lasteintensiivravi osakonna juhataja.
  • Metsvahi juhendamisel on kaitstud kaks doktoritööd. Praegu juhendab ta nelja doktoritööd. 
  • Metsvaht on avaldanud 124 teaduspublikatsiooni, nendest kategoorias 1.1 kokku 62. Neist enam kui 30 artiklit on avaldatud viimase viie aasta jooksul. Tsiteeringute koguarv on >1200 (Google scholar), H-indeks 23.
  • 2012. aastal sai Metsvaht Neinar Seli sihtkapitali stipendiumifondi SA Tartu Ülikooli Kliinikumi viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemia ja 2008. aastal tunnustati teda Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemiaga.
  • Metsvaht on laste ja vastsündinute intensiivravi professor 1. septembrist 2019.
Image

 

 

  • Neuroloogia professor Janika Kõrv

Kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor Janika Kõrv on terve oma teaduskarjääri pühendanud insuldi uurimisele. See on teinud temast oma ala tunnustatud arsti nii Eestis kui ka väljapool. Lisaks teadustööle on Kõrv insuldi teemadel väga palju ka meedias sõna võtnud. Tema eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust sagedast neuroloogilisest haigusest ning insuldi saanud inimese abistamisest.

Mis on Teie peamised uurimisteemad?

Olen kogu oma karjääri jooksul keskendunud ühele sagedamale neuroloogilisele haigusele – insuldile. Peamiselt olen uurinud insuldi epidemioloogiat, põhjusi ja ravi hilistulemusi noortel täiskasvanutel, kuid teinud ka muid insuldialaseid kliinilisi uurimusi.

Osalen riikliku koordinaatorina mitmes rahvusvahelises akadeemilises kliinilises insuldiuuringus ja muudes koostööprojektides. Lisaks uute ravivõimaluste leidmisele on väga tähtsal kohal tõenduspõhiste teadmiste juurutamine kliinilises praktikas. Veel olen seotud insuldi ravikvaliteedi alaste projektidega.

Mind on huvitanud ka muud neuroloogilised haigused – seljaaju traumad, poliomüeliidi järgne sündroom ja muu selline.

Miks on neid teemasid oluline uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Insult on sage neuroloogiline haigus, mis on kõikide haiguste surmapõhjuste seas teisel kohal ja olulisim puude põhjustaja. On mõistetav, et kogu maailmas pööratakse suurt tähelepanu insuldi ennetamisele, samuti ravile, mille käigus püütakse parandada haigestunute elukvaliteeti. Eestis on haigestumus teiste Euroopa riikidega võrreldes keskmine, kuid noortel on see suurem ja ka ravi hilistulemused on halvemad kui mujal.

Püüame välja selgitada, mis on selle põhjus ja mida saaksime teha insulti haigestunute elukvaliteedi parandamiseks. Akadeemilised kliinilised uuringud aitavad avardada ravivõimalusi ja juba kasutusel olevate ravimite näidustusi.

Mida inspireerivat toimub praegu Teie uurimisvaldkonnas?

Viimastel aastakümnetel on insuldiravis toimunud tohutu läbimurre. Lühidalt öeldes tähendab see, et insult on muutunud ravitavaks haiguseks. Prekliiniliste ja kliiniliste uuringute tulemused on tõestanud, et närvirakkude lõplikku kahjustust on võimalik ära hoida kiire verevoolu taastamisega. Oskame ajuveresooni ummistavaid trombe ravimitega lõhustada ja neid välja tõmmata.

Saame edukalt ravida üha rohkem inimesi. Tõestust leidnud meetodid tuleb rakendada igapäevasesse kliinilisse praktikasse ja nende toimivust tuleb analüüsida. Oleme Eestis uute ravimeetodite rakendamisega esimeste hulgas Euroopas. Asja teine pool on haiguse ennetamine, mille võimalused on samuti avardunud. Kasutusel on tõestatud ravimeetodid, mille abil saab insuldi tekkeriski märgatavalt vähendada.

Sageli jääb noorte täiskasvanute insuldi põhjus uuringutele vaatamata ebaselgeks. Veelgi põhjalikumate uuringutega püütakse leida uusi riskitegureid. Meie uurimistöö haakub eelmainitud teemadega ja me teeme seda koostöös rahvusvaheliste uurimisrühmadega.

Kas teadsid?

• Kõrv on avaldanud 250 publikatsiooni, neist 59 eelretsenseeritavates ajakirjades.
• Tema juhendamisel on kaitstud kaks doktoritööd ja kaks magistritööd. Praegu on juhendamisel kolm doktoritööd.
• Kõrv on osalenud mitmes rahvusvaheliste ja Eesti ravijuhendite töörühmas.
• Aastatel 2015–2019 oli ta Põhjamaade Insuldiühingu president. Praegu on ta Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi juhatuse liige ja insuldi töörühma juhataja.
• 2014. aastal tunnustati teda Tartu Ülikooli aumärgiga.
• Alates 1. septembrist 2019 on Kõrv kliinilise meditsiini instituudi kliinilise neuroloogia professor.

Image

 

 

  • Füüsikalise farmaatsia professor Karin Kogermann

1. septembrist on füüsikalise farmaatsia professor doktor Karin Kogermann, kelle kitsam uurimisvaldkond farmaatsias ongi füüsikaline farmaatsia. Tema uurimisgrupi peamine eesmärk on arendada välja uudsed antimikroobsed nano- ja mikrokiulised ravimkandursüsteemid haavaravis (naha- ja suuhaavad) kasutamiseks ning nende uurimiseks sobivad haavainfektsiooni mudelid.

Mis on teie peamised uurimisteemad?

Minu peamised uurimisvaldkonnad on seotud nii füüsikalise farmaatsia ja farmatseutilise tehnoloogia teemadega (tahke aine analüüs, vees halvasti lahustuvate raviainete modifitseerimine; elektrospinnitud/3D prinditud ravimkandursüsteemid, amorfsed tahked dispersioonid, faasimuutused ja protsessiaegsed analüütilised tehnoloogiad) kui ka infektsiooni ja antibakteriaalse raviga (infektsioonimudelid, antibiootikumide toimemehhanismid). Viimastel aastatel on peamiseks uurimisteemaks kujunenud eelnevate teemade ühendamise tulemusena antimikroobsete nano- ja mikrokiuliste biomaterjalide kui kontrollitud vabanemisega ravimkandursüsteemide arendamine paikses haavaravis kasutamiseks. Meie soov on selgitada välja, kuidas nende biomaterjalide disain ja tahke faasi mehaanilised ja tehnoloogilised omadused mõjutavad antimikroobsete haavakatete bioloogilist aktiivsust, ohutust ja kvaliteeti. Paralleelselt haavakatete arendamisega töötame välja efektiivsemaid ja biorelevantsemaid haavainfektsiooni mudeleid.

Miks on neid teemasid tähtis uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Kroonilised haavandid ja haavainfektsioonid on järjest suurenev probleem ning pidevalt otsitakse uusi võimalusi, kuidas oleks võimalik nende ravi parandada. Uute lahenduste leidmise abil oleks võimalik aidata patsiente ning vähendada haavanditega kaasnevaid tervisemuresid ja haavandite raviks tehtavaid kulutusi. Meie arendatavatel antimikroobsetel haavakatetel on mitmed eelised nagu kontrollitud raviaine vabanemine, sobiv poorsus, mehaanilised omadused, kaitse mikroorganismide eest ja teised omadused, mis võimaldavad haavas olevat keskkonda kontrolli all hoida ja aidata kaasa haavade paranemisele. Samas selliste uudsete ravimkandursüsteemide kasutuselevõtmisel on vajalik välja töötada ka sobivamad analüüsi- ja testimisemeetodid, millega nende kvaliteeti ja omadusi uurida. Neid meetodeid saavad kasutada nii teised teadusgrupid kui ka firmad, kes antimikroobseid haavakatteid valmistavad ja uurivad.

Mida inspireerivat teie uurimisvaldkonnas praegu toimub?

Minu uurimisteemad kuuluvad füüsikalise farmaatsia valdkonda, mille eesmärgiks on uurida struktuuri ja omaduste vahelisi seoseid juba molekulaarsel tasemel, et välja töötada tõhusamaid ravimeid. Seega kõik uued nanoravimkandursüsteemid ja sihitud ravimvormid vajavad väga põhjalikku füsikokeemiliste omaduste uurimist ning ohutuse ja tõhususe tõestamist. Eriti, kui ravimpreparaadi valmistamiseks võetakse kasutusele mõni uus raviaine molekul. Praegu on selle valdkonna väga põnevad uuringud seotud „nutikate sihitud ravimkandursüsteemide“ arendamisega, mis on võimelised raviaine vabastama täpselt kindlas kohas, kindlates tingimustes, kindlas koguses ja kindla aja jooksul. Selline lähenemine on tihtipeale vajalik väga erinevate probleemide ja raviainete korral ning samuti sobib see ka haavaravis kasutatavate paiksete ravimpreparaatide jaoks. Teiseks on väga olulised uuringud, kus püütakse leida alternatiivseid antimikroobseid raviaineid haavainfektsioonide raviks. Selleks otsitakse uusi raviaine molekule, millel on uus toimemehhanism või muudetakse juba olemasolevate antibakteriaalsete raviainete struktuuri või kasutatakse antimikroobsete omadustega aineid ravimkandursüsteemi osana või konjugeeritakse need kandursüsteemide külge.

Kas teadsid?

  • Karin Kogermann on lõpetanud Tartu ülikooli proviisori integreeritud bakalaureuse ja magistriõppe ning ta kaitses oma doktoritöö Helsingi ülikoolis. Tema juhendamisel on oma doktoritöö kaitsnud viis doktoranti ja hetkel juhendab üheksat doktoranti.
  • Ta töötab eksperdina Euroopa Farmakopöa Komisjoni töörühmas (G12), Eesti Ravimiameti müügilubade ja terminoloogiakomisjonides. Ta on Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi liige ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige.
  • Talle on määratud rahvusvaheline L´Oreal Baltic „Naised teaduses“ teaduspreemia ning ta on kollektiivi osana saanud Eesti Teaduspreemia keemia ja molekulaarbioloogia alal.
Image

 

 

  • Liikumise ja spordibioloogia professor Jarek Mäestu

1. septembrist on uus liikumise ja spordibioloogia professor on Jarek Mäestu, kes uurib treeningkoormuste mõju sportlase seisundile ja töövõimele.

Mis on teie peamised uurimisteemad?

Minu peamiseks uurimisteemaks on praegu treeningukoormuste mõju sportlase seisundile ja töövõimele. Läbi selle püüme paremini mõista, mil viisil treeningu koormuseid rakendades ja hinnates saame paremini juhtida sportlase treeninguid tagades ühelt poolt sportlase töövõime arengu, kuid samaaegselt väldime ka ületreeningu teket.

Samuti on minu jaoks olulisel kohal uuringud, mis on seotud kehalise vormisoleku, kehalise aktiivsuse ja tervise vaheliste seostega eelkõige noortel.

Miks on neid teemasid tähtis uurida ja mis kasu annavad need ühiskonnale?

Antud uurimisvaldkond on tänapäeval järjest enam mugavama elustiili poole vaatavas ühiskonnas kindlasti vajalik. Hindame potentsiaalseid riske, mida selline muutus, näiteks lapseea kehalises aktiivuses, tulevikus tervisele kaasa toob. Nii üllatav, kui see ka pole, siis mõlemate uurimisteemade puhul on viimastel aastatel hakatud järjest enam keskenduma liikumise/treeningu madala intensiivsuse mõjule.

Mida inspireerivat teie uurimisvaldkonnas praegu toimub?

Suhteliselt hästi on teada kõrge liikumisaktiivsuse positiivne mõju tervisele või intensiivsete treeningute olulisus töövõime arengule. Samas teame me vähem, kui suurt tegelikku mõju omab tervisele istuva aja katkestamine ja asendamine näiteks seismise või kõndimisega. Samuti on hakatud sporditeaduses pöörama tähelepanu treeningu mahu ja intensiivsuse omavahelise mõju seostest madala intensiivsusega treeningutel, mis paljudel spordialadel moodustavad väga suure osa sportlaste kogutreeningutest. Kui tugeva intensiivsusega treeningu eesmärk on üsna ühene – kutsuda treeningu lõpuks esile väsimusseisund – siis madala intensiivsusega treeningut kasutatakse nii taastaval kui ka töövõimet säilitaval ja arendaval eesmärgil. Millisel parimal viisil konkreetsel sportlasel treeningu mahtu ja intensiivsust vastava eesmärgiga treeningu rakendamisel määrata on põnev väljakutse.

Kas teadsid?

  • Jarek Mäestu kuulub Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juures oleva distsiplinaarkolleegiumi koosseisu, mis tegeleb dopingujuhtumite menetlemise ja vajadusel võistluskeeldude rakendamisega.
  • Jarek Mäestu teeb koostööd erinevate spordialaliitudega, näiteks on ta abiks Team Estonia ja Noored Olümpiale sportlaste töövõime testimisel ja monitoorimisel.
  • Ta on tulnud 10 korral Eesti meistriks: 2000 ja 2003 roolijata neljapaadil, 1998 paarisaerulisel neljapaadil ja 1997–2003 kaheksapaadil.
  • Samuti on ta Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaan.
Image
#teadus
koroona

Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma?

Jaga
18.05.2022
#teadus
MV

Proviisor: apteeker oli meie maailma ja surnute vahemees

Jaga
16.05.2022
#teadus
Koroona

Tartu Ülikool otsib uuringusse inimesi, kes pole koroonat põdeva lähedase kõrval haigeks jäänud

Jaga
13.05.2022