Liis Preem kaitseb doktoritööd „Design and characterization of antibacterial electrospun drug delivery systems for wound infections“

18. veebruaril kell 14.00 kaitseb Liis Preem farmaatsia erialal doktoritööd „Design and characterization of antibacterial electrospun drug delivery systems for wound infections“ („Infitseerunud haavadel kasutatavate antibakteriaalsete elektrospinnitud ravimkandursüsteemide disain ja omaduste analüüs“).

Juhendajad:
kaasprofessor Karin Kogermann, Tartu Ülikool
kaasprofessor Andres Meos, Tartu Ülikool
professor Tanel Tenson, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Hanne Hjorth Tønnesen, Oslo Ülikool (Norra)

Kokkuvõte
Halvasti paranevad haavad on kaasaegses ühiskonnas kiiresti kasvav sotsiaalmajanduslik probleem. Haavapatoloogiate kujunemises mängivad rolli mitmed faktorid, kuid järjest suuremat tähtsust selles omistatakse biofilmile ja mikrobioloogilise tasakaalu häirumisele haavakeskkonnas. Kaasaegsed haavakatted, kuhu on võimalik viia antimikroobseid raviaineid (RA) ning kontrollida nende vabanemiskineetikat, saavutamaks lokaalseid kliiniliselt olulisi RA kontsentratsioone pikema aja vältel, võivad oluliselt parandada ravikvaliteeti. Elektrospinnimine (ES) on lihtne ja paindlik meetod polümeersete nano- ja mikrofiibermaatriksite valmistamiseks, võimaldades lisada erinevaid RA-sid ning kontrollida nende vabanemist. Lisaks on fiibermaatriksitel mitmeid struktuurseid omadusi, mis teevad neist perspektiivikad haavakattematerjalid. Siiski on endiselt palju teadmata erinevate disainiaspektide mõjust ES-tud fiibermaatriksite funktsionaalsusele ja kvaliteedile. Käesolevas töös valmistati ES teel erinevate omadustega nano- ja mikrofiibermaatrikseid, kasutades erinevaid kandjapolümeere ja antibakteriaalseid RA-sid. ES mõjutas RA tahket vormi ning polümeeride kristallilisust, samuti kutsus esile interaktsioone erinevate maatriksi komponentide vahel. Erinevad fiibermaatriksid vabastasid RA-d erinevalt, kusjuures üheks olulisemaks, aga mitte universaalseks, faktoriks osutus nende märgumine ja puhverlahuse tungimine maatriksisse. Uudsed hüdrogeelidel põhinevad analüüsimeetodid RA vabanemise ja difusiooni hindamiseks jäljendasid võrreldes puhverlahustega paremini in vitro antibakteriaalse aktiivsuse testimise ja arvatavasti ka haavakeskkonna tingimusi. Difusioonitesti abil agarsöötmes sai hinnata vabanenud RAde efektiivsust erinevate mikroorganismide suhtes. Uudsete meetoditega sai lisaks tuvastada erinevusi erineva RA vabanemisprofiiliga maatriksite antibakteriaalses aktiivsuses. Selgus, et aeglane RA vabanemine aitab takistada fiibermaatriksile biofilmi moodustumist, ning et ilma RA-ta haavakate võib olla soodne pind biofilmi tekkeks. Fiibermaatrikseid oli võimalik erinevatel viisidel efektiivselt steriliseerida, kuid see protsess võis muuta maatriksi omadusi sõltuvalt  konkreetsest steriliseerimismeetodist ja maatriksi materjalidest

Kaitsmist on võimalik jälgida veebis.