IN MEMORIAM. Arvo Tikk

Eesti neurokirurge, neurolooge ja meditsiiniteadlasi on tabanud valus kaotus. 24. veebruaril lahkus mitme põlvkonna arstide õpetaja ja neurokirurgia arendaja professor Arvo Tikk, kes pühendas oma pika tööelu arstina, õppejõuna, teadlasena ja meditsiiniloo talletajana Tartu Ülikooli närvikliinikule.

Arvo Tikk sündis 30. oktoobril 1929. aastal Tallinnas õpetajast ema ja keemikust isa perekonnas. 1948. aastal alustas ta õpinguid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja peagi astus Üliõpilaste Teadusliku Ühingu neuroloogiaringi, kus teaduslike uurimistööde tegemise kõrval omandati esimesi erialaseid oskusi. 1954. aastal asus ta tööle närvikliinikusse ja jäi sellega seotuks kogu elu: alustas assistendina, täitis hiljem dotsendi ja vanemteaduri kohustusi ning töötas alates 1975. aastast neurokirurgia professorina. Lisaks üliõpilaste õpetamisele oli ta aktiivne lektor arstide diplomijärgsetel täienduskursustel ja erialastel konverentsidel.

Arvo Tikk oli oma varajases arstipraktikas ka Eesti intensiivravi rajajaid: 1958. aasta poliomüeliidiepideemia ajal oli ta hingamiskeskuse loomise juures, et ravida tollal unikaalse aparatuuri toel hingamislihaste halvatusega haigeid. Hingamiskeskus võimaldas aidata intensiivravi vajavaid raske ajukahjustusega teadvushäirega haigeid ja nii osutus Arvo Tikk ka üheks anestesioloogide seltsi asutajaliikmeks ja juhatuse liikmeks. Hingamiskeskuses tehtava töö  baasil tegi Arvo Tikk ka teaduslikku uurimistööd. 1965. aastal kaitses ta kandidaaditöö ja 1972. aastal doktoritöö raskete ajukoljutraumade mehhanismidest ja käsitlemisest. Ta oli paljude kraadiõppurite juhendaja ja arvukate teadusartiklite autor.

Neurokirurgina spetsialiseerus Arvo Tikk neurotraumatoloogiale ja perifeersete närvide kahjustustele ning arendas uudseid operatsioonimeetodeid lülisambakirurgias. Vaatamata nõukogude aja piiratud võimalustele oli tal tunnustatud neurokirurgina võimalus käia külalislektoriks Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides. Lisaks erialasele tegevusele oli ta ka Eesti meditsiinieetika arendaja. Ta oli esimese eetikakomitee loomise juures, tegutses aastaid selle esimehena, oli hiljem Sotsiaalministeeriumi bioeetika nõukogu esimees ja UNESCO rahvusvahelise eetikakomitee liige. Arvo Tikk on korduvalt pälvinud oma mahuka ja mitmekülgse tegevuse eest tunnustuse, sealhulgas Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi, Tartu Tähe, Tartu Ülikooli suure medali, Tartu Ülikooli Kliinikumi elutööpreemia ja erialaseltsi Ludvig Puusepa medali.

Arvo Tikule oli erakordselt oluline närvikliiniku tegevuse jäädvustamine nii fotodel kui ka kirjasõnas. Tänu temale on olemas ajalooline e-fotoarhiiv, milles on talletatud sündmused läbi aastakümnete. Ta tutvustas närvikliinikus tehtut väsimatu lektorina ja kirjutas oma eluteest haaravas raamatus „Arstina läbi elu“. Meie mälestustesse jääb Arvo Tikk kui optimistlik ja avatud südamega teadlane ja arst, suur Õpetaja, kes oli aastakümneid kolleegidele närvikliinikus heaks eeskujuks ja toeks.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi närvikliinik
Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik
Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond
Tartu Ülikool

Image