17. oktoobril kell 15.00 kaitseb Mohammad Mehedi Hasan doktoritööd „Characterization of follicular fluid derived extracellular vesicles and their contribution to periconception environment“ („Follikulaarsest vedelikust pärinevate ekstratsellulaarsete vesiikulite iseloomustus ja nende panus perikonseptsiooni keskkonnas“).
Juhendajad:
professor Alireza Fazeli, Tartu Ülikool
professor Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool
professor Andres Salumets, Tartu Ülikool
Oponent:
professor Gregory Lavieu, Pariisi Ülikool (Prantsusmaa)
Kokkuvõte
Viljatuse levimus on tänapäeval üheks suurimaks murekohaks. Maailma Terviseorganisatsiooni prognooside kohaselt on viljatus 21. sajandil suuruselt kolmas ülemaailmne terviseprobleem, mis jääb alla ainult vähi ja südame-veresoonkonna haigustele. Abistav reproduktiivtehnoloogia (Assisted Reproductive Technology - ART), sealhulgas in vitro viljastamine, on oluline terapeutiline meetod viljatuse ravis. ART edukuse määr ei ole aga endiselt piisavalt kõrgel tasemel ning on veel palju arenguruumi meetodi tõhusamaks muutmisel. Üks peamisi põhjuseid võib olla sugurakkude kvaliteedi tõstmise ebaõnnestumine ning ka ebasobiv implantatsioonieelne keskkond.
Viimastel aastatel on EV-sid (ekstratsellulaarsed vesiikulid, membraaniga ümbritsetud nanosuuruses osakesed) üha enam tunnustatud kui alternatiivset rakkudevahelise suhtluse viisi. Mitmed uuringud on näidanud, et EV-sid on eraldatud peaaegu kõigist bioloogilistest vedelikest, sealhulgas follikulaarvedelikust (FF). FF-st pärinevad EV-d on olulised munarakkude küpsemiseks, viljastamiseks ja embrüo arenguks ning EVd on ka potentsiaalsed patofüsioloogiliste seisundite biomarkerid.
Antud projektis uurisime FF EV-de rolli munajuha geeniekspressiooni reguleerimisel ning nende mõju spermatosoidide elutähtsatele funktsioonidele. Lisaks uurisime ka EV kaasas kantavate komponentide muutuseid polütsüstiliste munasarjade sündroomi (PCOS) patsientide FF EV-des võrreldes tervete inimestega. Meie esimene uuring näitas, et veiste FF ja FF EV-d muudavad veiste munajuhade epiteelirakkude geeniekspressiooni, mis võib kaasa aidata implantatsiooni eelse mikrokeskkonna, viljastamise ja embrüo varajase arengu ettevalmistamisele. Samamoodi näitas meie teine uuring, et veiste FF EV-d parendavad veiste spermatosoidide funktsionaalseid omadusi, eriti elujõulisust, kapatsitatsiooni ja akrosoomireaktsiooni. Lõpuks näitas meie kolmas uuring EV kaasas kantavate komponentide muutuseid erinevates patofüsioloogilistes seisundites (võrreldi PCOS patsiente ja viljakaid naisi) ja nende panust munasarjade signaali häiretesse. MiRNA-de analüüs näitas, et PCOS-i naistelt saadud FF EV-d kannavad tervete naistega võrreldes erinevaid miRNA-sid. Meie tulemused kinnitasid ka PCOS-i naiste puhul uudse FF EV-dest tuletatud miRNA, mida võiks kasutada PCOS-i diagnoosimise potentsiaalse biomarkerina.
Kokkuvõtteks kinnitasid meie uuringute üldised leiud EV-de olemasolu FF-is ja nende mõju spermatosoididele ja munajuhade geeniekspressioonile ning erinevusi FF EV-de kaasas kantavates komponentides PCOS-i patsientide ja tervete naiste puhul.