Mürgine maikelluke on võrdlemisi sarnane karulauguga. Koolitusel tutvustatakse looduses peituvaid ja ravimitega seotud ohte

Augusti lõpus toimub TÜ suveülikooli raames koolitus „Ohud ravimitest ja loodusest“, kus tutvustatakse lähemalt nii ravimite kui looduses kasvavate mürgiste taimedega kaasnevaid ohtusid.

Kursuse läbiviija, farmatseutilise tehnoloogia kaasprofessor Urve Paaver ütles, et koolitusel on kaks peamist eesmärki: selgitada, millised on riskid inimese tervisele ravimite valesti kasutamise ja looduses leiduvate mürgiste taimede tarbimise korral ning millist kahju võib teha inimene, kui ravimijäägid tema tegevuse tagajärel satuvad loodusesse. „Koolitusel tuleb juttu, kui palju ja milliseid ravimeid võiks koduapteek sisaldada ning kuidas neid peaks säilitama, et need ei kujutaks ohtu väikelastele või meile endalegi. Samuti ka sellest, kuidas peaksime käituma üle jäänud antibiootikumide või ka mõne teise ravimigrupi ravimitega ning mis ootab meid ees, kui me olulistest soovitustest kinni ei pea.“

Farmakognoosia professor Ain Raal selgitas, et taimeriigis võib kohata nii häid kui halbu taimi. „Mõned floora esindajad, näiteks sinine käoking, täpiline surmaputk või sõrmkübar on lausa surmavalt mürgised. Samas teised taimed, näiteks maikelluke, riitsinus ja belladonna on seda teatud tingimustel. Mõningad taimed, näiteks koirohi, aed-salvei ja kalmus sisaldavad tervisele ohtlikke koostisaineid. Aed-ruut, leeskputk, mädarõigas võivad jällegi tekitada tõsiseid kõrvaltoimed.“

Tasub meeles pidada, et nii-öelda halbu taimi ei ole võimalik mitte kuidagi eristada kasulikest taimedest. „Neid peab lihtsalt liigi tasemel tundma ja üksteisest eristada oskama. Vahel on kasulik ja ohtlik taim teineteisele üpris sarnased, sellised on näiteks karulauk ja maikelluke,“ ütles Raal.

Ain Raal selgitas, et mürgiste taimede tarbimisel on tüüpilisteks mürgistustunnusteks iiveldus, oksendamine, muutused kehatemperatuuris, vahel ka erinevad ärritusnähud ja peavalu. Kui aga kujunevad hingamisraskused ja häired südame töös, on oht tervisele juba väga tõsine. Mürgistuste kahtluse korral tuleks ühendust võtta mürgistusteabeliiniga numbril 16662 või pöörduda EMO-sse.

Koolitusel räägivad spetsialistid järgnevatel teemadel: „Ravimid kodus - vajadus või oht“,  „Antibiootikumid - sõbrast vaenlaseks?“, „Ravimijäägid looduses - lihtsalt prügi või oht meie tervisele?“ ning „Pahad taimed: mürgised ja tervisele ohtlikud“

Koolitusele saab registreeruda 20. augustini. Loe lähemalt siit.