Piiriülene digiretsept parandab ravimite kättesaadavust, kuid arvestada tuleb ka takistavate teguritega

Soome ja Eesti apteekrite seas läbi viidud küsitlusuuring näitas, et Euroopa piiriülene digiretsept suurendab Euroopa Liidu kodanike juurdepääsu ravimitele. Ravimite kättesaadavust võivad aga piirata mitmed tegurid nagu vead või ebaselge info digiretseptides, ravimituru erinevused ja tehnilised probleemid piiriülese digiretsepti väljastamise süsteemis.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi, Ida-Soome Ülikooli farmaatsia osakonna, Eesti Ravimiameti, Soome Sotsiaalkindlustusameti ja Soome Ravimiametiga läbi viidud uuringu tulemused toetavad Euroopa Komisjoni seatud eesmärke tagada Euroopa kodanike ravi järjepidevus üle kogu Euroopa. Eesti-Soome uurimisrühm kogus andmed e-küsitluse teel, mis viidi läbi piiriülese digiretsepti väljastamise kogemusega Eesti ning Soome apteekrite seas 2021. aasta kevadel. Küsitlusele vastas 84 apteekrit Eestist ja 154 apteekrit Soomest

Uuringu üks läbiviija, Ravimiameti kliinilise hindamise büroo spetsialist Reelika Jõgi ütles, et piiriülese digiretsepti teenus võimaldab patsiendil osta retseptiravimeid teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast apteegist, kasutades selleks oma koduriigis väljastatud digiretsepti. „Teenus on praegu kättesaadav kuues Euroopa riigis, seejuures on Eesti ja Soome esimesed riigid, kus rakendati piiriülest digiretsepti mõlemas suunas. Teenuse käivitamine 2019. aastal oli oluline verstapost tervishoiuteenuste mobiilsuse ja ravimite kättesaadavuse suurendamisel Euroopa Liidus, kuid seda pole siiani teaduslikult uuritud,“ selgitas Jõgi.

Üle 80 protsendi vastajatest nõustus, et piiriülene digiretsept on parandanud patsientide juurdepääsu ravimitele. Probleeme ravimite kättesaadavusega, nagu näiteks väljakirjutatud toimeaine, ravimitugevuse või samaväärse pakendi suuruse puudumine riiklikult ravimiturult, esines 76,2 protsendil Eesti ja 35,1 protsendil Soome vastanutel. Ebaselgusi või vigu piiriülestes digiretseptides, nagu näiteks vale ravimvorm või ravimi kogus, täheldas 60,7 protsenti Eesti ja 42,8 protsenti Soome vastanutest.

Reelika Jõgi sõnas, et ravimite kättesaadavusega seotud probleeme ja retseptide ebaselgusi või vigu esines siiski harva. Tehnilisi probleeme piiriülese digiretsepti süsteemis koges 57,1 protsenti Eesti ja 40,2 protsenti Soome vastanutest, neist umbes viiendik puutus tehniliste probleemidega kokku sageli. „Apteekritest, kes puutusid kokku tehniliste probleemidega, teatas 84,5 protsenti, et neil ei olnud võimalik tekkinud probleemi tõttu piiriülest digiretsepti väljastada. Enamus vastanutest, 78,1 protsenti, omas juurdepääsu piiriülese digiretsepti juhistele ja sai piisavat koolitust piiriülese digiretsepti väljastamiseks. Küll aga toodi välja, et juhendmaterjalide sisu võiks parandada.“

Artikkel „Implementation of European Cross-border Electronic Prescription and Electronic Dispensing Service: Cross-sectional Survey“ ilmus ajakirjas Journal of Medical Internet Research (JMIR). Uuringut rahastas Soome Sotsiaalkindlustusamet.