Tartu Ülikool toetab üheksat värsket äripotentsiaaliga ideed
Tartu Ülikooli eksperimentaalarenduse toetust taotleti mullu 35 teadusprojekti jaoks, millest saavad rahastuse üheksa kogusummas 315 000 eurot.
Arendusprorektor Tõnu Esko sõnul aitab eksperimentaalarenduse toetus kiirendada teadustöö jõudmist ühiskonda ja majandusse. „Eesti on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks on siin 500 süvatehnoloogiaettevõtet. Tartu Ülikooli missioon on aidata riiki sellele eesmärgile lähemale ja see eeldab mõttemalli muutmist. Kui mõelda varasematele aastatele, siis teemegi juba palju teisiti, ka eksperimentaalarenduse toetuse puhul,“ ütles Esko.
Tänavu pöörati varasemast suuremat tähelepanu äripotentsiaalile, mida hinnati kahe parameetri alusel: kas projekt jõuaks kahe aasta jooksul turule ja kas see võiks saada osaks UniTartu Venturesi investeerimisportfellist. Hea näide on 2021. aastal toetuse saanud Arvi Jõersi projekt, millest kasvas välja Gearbox Biosciences. 2023. aasta lõpuks kaasas iduettevõte 500 000 eurot, samuti kuulub see UniTartu Venturesi portfelli.
Äripotentsiaali väljaselgitamiseks läbisid taotlused mitu hindamisvooru. Valdkondlikud eksperdid hindasid projektide teaduslikku poolt, taustaideed ja nende arendamisvõimalusi. Seejärel hindasid TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse eksperdid koos ettevõtlusresidentidega (ingl entrepreneur in residence) võimalust, et projekti arendamine päädib hargettevõtte loomise või suuremahulise ettevõtluskoostööga.
Nagu ka varasematel aastatel esitati kõige enam taotlusi loodus- ja täppisteaduste valdkonnast. „Maailmamuutvaid ideid on igas valdkonnas. Koostöös valdkondade dekanaatidega on meil võimalus need üles leida,“ märkis Esko ja täpsustas, et 2024. aastal töötatakse selle nimel, et taotluste arv suureneks ka meditsiiniteaduste, sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas.
Ühe idee arendamiseks saab ülikooli arengufondist eksperimentaalarenduse toetust kuni 35 000 eurot. Erinevalt varasematest aastatest on võimalik nüüd ja ka edaspidi taotleda toetust mitu korda. Sellest meetmest toetatakse teadusprojekte väga varajases etapis, mil väliste rahastajate jaoks on investeerimisrisk veel liiga suur. Alates eksperimentaalarenduse toetuse meetme loomisest 2019. aastal on ülikool toetanud projekte kokku ligikaudu 1,3 miljoni euroga.
Eksperimentaalarenduse toetust saavad järgmised projektid.
Eeluuringute käigus on selgunud, et esimest tüüpi diabeeti põdevatel patsientidel on väga vähe antikehi ühe bakteriviiruse toksiini vastu. See viitab võimalusele, et mainitud toksiin ongi haiguse algataja. Plaanis on uurida teisi selle viiruse ja sarnaste viiruste antigeenide vastaseid antikehi, et täiendada esimest tüüpi diabeedi biomarkereid, töötada välja vaktsiinikandidaadid ja mõista paremini autoimmuunhaiguste tekkepõhjuseid.
Kuna võistlusspordis on fluoroühendite kasutamine täielikult keelustatud, on tekkinud suur vajadus uudsete ja keskkonnasõbralike suusamäärdeainete järele. Projektis kasutatakse ioonvedelike sünteesi ja ioonsete polümeeride arendamise käigus saadud teadmust, et töötada välja järgmise põlvkonna suusamääre. Selleks kasutab uurimisrühm ioonvedelikelaadseid ning looduslikel ja sünteetilistel vahadel põhinevaid koostisosi.
Projekti eesmärk on täiendada mRNA-vaktsiinide tehnoloogiat, lisades sellele optimeeritud alfaviiruste RNA-replikaasil põhineva isereplitseerumise funktsiooni. Tehnoloogiat saab rakendada uue põlvkonna geenivaktsiinide, sh patogeenide ning vähivastaste ja muude vaktsiinide väljatöötamiseks. Kavandatud lähenemine võimaldab lahendada praeguste mRNA-vaktsiinidega seotud probleeme, näiteks mRNA tekitatava geeniekspressiooni lühikest kestust ning mRNA keemilise modifitseerimise ja selle suures (kõrvalmõju põhjustavas) koguses kasutamise vajadust.
Täppismeditsiini areng nõuab suure läbilaskevõimega kulutõhusaid meetodeid, et analüüsida terve inimese ja patsiendi kehavedelikes ja koeproovides haigusega seotud muutusi. Projekti eesmärk on töötada välja uudne meetod proteiinkinaaside kui haiguste biomarkerite mitmikanalüüsiks kliinilises laboris.
Projekti eesmärk on luua esimene versioon tarkvarast, mis võimaldab vabatahtlikult kaubeldavate süsinikukrediitide müüjal ja vahendajal hinnata oma krediitide mõju elurikkusele ning tõendada seda klientidele. Süsinikuturgu varjutab rohepesumaine, mille taga on enamasti ebakvaliteetsete krediitide negatiivne mõju loodusele.
Projekti eesmärk on töötada välja odav, suure energiatihedusega, tõhus ja kestlik vesilahusel põhinev tsinkioon-hübriidsuperkondensaatori (ZIHS) prototüüp. See ühendab tsinkioonakude ja superkondensaatorite üksteist täiendavad eelised: suur energia- ja võimsustihedus ning tsüklistabiilsus. ZIHS-i saab tulevikus kasutada tuuleenergia tootmise, katkematu toiteallika, pinge languse kompenseerimise, fotogalvaanilise elektritootmise ja tööstusmasinate energia taaskasutamise süsteemides, elektri- ja hübriidsõidukites, transpordivaldkonnas ning militaartööstuses. Tänu ZIHS-i ohutusele ja heale biosobivusele on seda võimalik rakendada kaasaskantavas elektroonikas, nagu e-nahk, terviseseireseadmed jne.
Fotokatalüüsil põhineva vesiniku tootmistehnoloogia äristamiseks on vajalik tõhus, stabiilne ja vastupidav katalüsaator, mida on võimalik toota odavalt ja suures koguses. Selle väljatöötamine on olnud üle 50 aasta maailma materjaliteadlaste jaoks tõsine proovikivi, kuid praegu ärikasutuses veel fotokatalüütilist vesinikugeneraatorit ei ole. TÜ füüsika ja keemia instituudi ning juba alanud Eesti-Prantsuse ühisprogrammi Parrot koostööprojekti materjaliteadlastest moodustatud töörühm testib projekti käigus oma metoodikat, et suurendada fotokatalüsaatori efektiivsust ja stabiilsust. Jätkuprojektina valmib fotokatalüütilise vesinikugeneraatori prototüüp.
Projekti eesmärk on töötada välja õhukvaliteedi sensori prototüüp, rakendades hiljuti TÜ füüsika instituudi sensortehnoloogiate laboris väljatöötatud originaalset mõõtemeetodit. Meetodit saab potentsiaalselt kasutada mitmesugustes väikestes pooljuhtgaasisensorites, et muuta need märksa kiiremaks ja stabiilsemaks. Selliseid väikese võimsustarbega sensoreid on võimalik kasutada näiteks isiklikes nutiseadmetes ja värkvõrkudes, et sihipäraselt rakendada meetmeid õhusaaste ja selle tagajärgede vähendamiseks, aga ka kiirreageerimist nõudvate ohuolukordade tuvastamisel (nt mürgistus, tulekahju või plahvatus).
Projekti käigus lõimitakse tekstiliste andmete analüüsi ja selle tulemuste esitlemise olemasolevad meetodid. Selle toel töötatakse välja tööriist, mis võimaldab saada esmase ülevaate tekstiandmestiku sisust kasutajal, kel pole varasemaid statistika- või programmeerimisteadmisi.
