Teadlased otsivad viise infektsioonide leviku vähendamiseks vastsündinute ravis

Euroopas vajab ligikaudu 10% vastsündinutest intensiivravi. Kriitilises seisundis vastsündinutele kujutavad aga väga suurt ohtu ravimiresistentsed bakterid. Kümne riigi, sh Eesti teadlaste osalusel alustati projektiga, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uued meetodid infektsioonide ennetamiseks ja kontrolli all hoidmiseks.

Tartu Ülikooli laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor Tuuli Metsvaht rääkis, et näiteks sepsis ehk veremürgitus on vastsündinuil üks sagedasemaid intensiivravi tüsistusi, mis on seotud suure suremuse ja halvema psühhomotoorse arenguga. „Vaatamata sellele, et resistentsete bakterite tungimise kohta vastsündinute organismi on üha rohkem andmeid, on seni väga vähe usaldusväärset teavet laialdaselt rakendatavate infektsiooni ennetamise ja kontrolli meetmete tõhususe kohta,“ kirjeldas ta.

Rahvusvahelises projektis „NeoIPC“ hakkavad probleemiga põhjalikumalt tegelema 13 organisatsiooni teadlased ja arstid kümnest riigist. Eesti meeskond osaleb projektis professor Tuuli Metsvahi juhtimisel. Projektipartnerite võrgustikul on suur kogemus sellistes valdkondades nagu vastsündinute infektsioonid, infektsioonikontroll, mikrobioloogia ja haiglatekkeste infektsioonide järelevalve.

„Täpsemalt soovime projektis töötada välja ja võtta kasutusele uudsed meetodid selleks, et hinnata infektsioonide ennetamise ja kontrolli all hoidmise meetmete tõhusust. Selleks ühendame randomiseeritud kliinilise uuringu, sobivad rakendusteaduslikud strateegiad ja järelevalve uudsete kliiniliste ja genotüpiseerimise meetoditega,“ kirjeldas professor Metsvaht. Teadlaste pikaajalisem eesmärk on luua laialdane üleeuroopaline võrgustik, mis aitaks parandada infektsioonikontrolli vastsündinute ravis.

Projektis „Jätkusuutliku globaalse platvormi loomine kliiniliste uuringute, rakendusteaduse ja jälgimise meetmete integreerimise teel resistentsetest bakteritest põhjustatud infektsioonide ennetamiseks“ (NeoIPC) osalevad Itaalia (juhtpartner), Suurbritannia, Hollandi, Šveitsi, Eesti, Kreeka, Belgia, Saksamaa, Hispaania ja Lõuna-Aafrika Vabariigi teadlased. Projekti rahastab Euroopa Komisjon programmist „Horisont 2020“.