Teadmussiirde doktorandid asuvad uurima narkosurmasid ja füsioterapeutide töörahulolu

Tartu Ülikool sõlmis koostöölepingud Tartu Tervishoiu kõrgkooli ja Tervise Arengu Instituudiga kahe teadmussiirde õppekoha loomiseks. Meditsiiniteaduste valdkonna teadmussriidedoktorandid asuvad uurima füsioterapeutide heaolu ja narkootikumidest tingitud surmasid.

Image

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõu Maive Mõttuse uurimisteemaks on füsioterapeutide töörahulolu ja vaimne tervis, seal-hulgas emotsionaalne enesetunne, läbipõlemine ja kaastundeväsimus. „Minu ülesandeks on kaardistada füsioterapeutide töörahulolu ja seda mõjutavad tegurid ning vaimse tervise näitajad. Samuti kaardistada, kas kaastundeväsimus on Eesti füsioterapeutide seas esinev terviseprobleem.“

Maive Mõttus selgitas, et nii nagu mujal maailmas, on ka Eestis probleemiks tervishoiuvaldkonnas töötavate spetsialistide puudus, samuti ka varasemast suurem töötajate liikumine tööandjate vahel või üldse lahkumine erialaselt töölt. „Seoses  teenuse vajaduse suurenemisega, näiteks elanikkonna vananemisega, ei suudeta tagada piisavalt tervishoiu valdkonnas tegutsevaid spetsialiste, seal-hulgas füsioterapeute. Seda vaatamata riigi survele kõrgkoolides tervishoiu erialadel vastuvõttude arve suurendada. Seega on oluline mõista eriala vahetuse tagamaid, et kõrgkoolides füsioterapeute paremini töömaailmaks ette valmistada ja vähendada tööjõupuudust,“ selgitas Mõttus.

Tervise Arengu Instituudi uimastite ja sõltuvuste osakonna vanemspetsialist Mikk Oja ütles, et Eesti on alates 2000ndate algusest silma paistnud väga kõrgete üledoosisurmade näitajate poolest. „Eesti narkopoliitika on seadnud ambitsioonika eesmärgi, et 2030. aastaks ei sure narkootikumide tarvitamise tagajärjel mitte ükski inimene. Kui mõned aastad tagasi nägime surmade arvus langustrendi, siis viimastel aastatel on need näitajad uuesti tõusnud väga kõrgele, mis viitab probleemi sügavamate põhjuste liiga vähesele mõistmisele. Enamasti eelneb üledoosisurmale pikk sündmuste jada. Enne seda on veel erinevatel viisidel võimalik sekkuda. Surmade ennetamine peab olema üks meie prioriteetidest,“ selgitas Oja.

Nelja aasta jooksul Tervise Arengu Instituudis töötades on Oja tajunud, et kogutavaid andmeid oleks justkui rohkem vaja „tõlkida ümber“, et nende põhjal saaks paremini üledoosisurmasid ennetada. „Eestis on selles kindlasti olulist rolli mänginud sünteetiliste opioidide levik, kuid kogu probleemistikku ei saa ainult selle kaudu seletada. TAI haldab Eesti surma põhjuste registrit ja ühel hetkel tekkiski arusaam, et kuigi pidevalt parandatakse kogutavate andmete kvaliteeti, siis nende andmete omavahelist kokkuviimist ja hilisemat analüüsi annaks teha rohkem.“

Oja on narkootikumide teemat oma varasemate õpingute käigus käsitlenud nii semiootika kui sotsiaaltöö vaatenurgast. „Mul oli alati tunne, et tegemist on ikkagi nišiteemaga, mida eraldi väga süvitsi ei käsitleta. Nüüd on mul saadud kogemuste ja pädevusega võimalik tulla ülikooli tagasi, et asetada need teadmised laiemasse rahvatervise konteksti, mida õpingud ülikoolis kindlasti toetavad.“

Maive Mõttuse doktoritöö „Füsioterapeutide töörahulolu ja vaimne tervis (sh emotsionaalne enesetunne, läbipõlemine ja kaastundeväsimus)“ juhendajad on Tartu Ülikooli lektor Ene Indermitte ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli professor Anna-Liisa Tamm.

Mikk Oja doktoritöö „Narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmad Eestis: ülevaade ja täiendavate andmete kogumine“ juhendajad on Tartu Ülikooli professor Anneli Uusküla, Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo ning Austraalia Griffithi Ülikooli teadur Kairi Kõlves.

Doktoriõppe periood kestab neli aastat.