Üldinfo

Mida tähendab residentuur?

Residentuur on arsti- või hambaarstiõppele järgnev praktiline ja teoreetiline koolitus ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri käigus viiakse residendi teadmised ja oskused iseseisva eriarsti tasemele.

Kes on resident?

Arst-resident on arsti kutsega isik, kes omandab eriarsti teadmisi ja oskusi Tartu ülikooli residendiõppes ja kes on töövõtjaks selles raviasutuses, kus praktiliste oskuste omandamine parasjagu toimub. Töötasu makstakse arst-residendile riigieelarve vahenditest Tartu ülikooli ja residentuuri baasasutuse vahel sõlmitud lepingu alusel.

Arst-residentidega sõlmib residentuuri baasasutus tähtajalised töölepingud ajavahemikuks, mil nad selles baasasutuses töötavad. Sageli töötab resident aasta jooksul mitmes baasasutuses, mistõttu saab ta puhkusetasu kätte osade kaupa ja nö. "ettemaksuna". See tähendab, et töölepingu lõppemisel baasasutuses arvestatakse töötatud aja eest hüvitis kasutamata puhkuse eest ja makstakse see välja koos lõpparvega.

Milline on residendi töötasu?

Arst-residentide töötasuks 2021. aasta 1.aprillist alates on arvestatud 2331,37 eurot kuus. Töötasu tuleb riigieelarvest haigekassa kaudu ja kantakse residentuuri baasasutusse vastavalt Tartu ülikooli ja baasasutuse vahel sõlmitud lepingule.

Kuidas toimub õpe residentuuris?

Eriarstiõpe toimub eeskätt praktilise arstitöö vormis residentuuri baasasutustes, millele lisandub auditoorne õppetöö ja iseseisev töö vastavalt residentuuri eriala programmile. Igaks õppeaastaks koostab eriala üldjuhendaja residentuuri programmi alusel residendile individuaalse õpingukava. Residendi üleviimine järgmisele õppeaastale eeldab eelmise õppeaasta individuaalse õpingukava täitmist.

Igal residendil on vastava õppetsükli jooksul igas baasasutuses personaalne juhendaja, kelle ülesandeks on residendi praktilise arstitöö juhendamine ja nõustamine ning järelvalve residendi tehtud töö ja raviotsuste üle. Vastava praktikatsükli lõppedes hindab tsüklijuhendaja residendi kutseoskuste ja teoreetilise ettevalmistuse edenemist vastavalt programmis ettenähtule.

Õpe residentuuris lõpeb eksamiga, mille sooritanud isikule väljastab Tartu ülikool tunnistuse, mis tõendab eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval arsti või hambaarsti eriala

Lühiajalugu

Nimetusega “residentuur” hakati eriarstikoolitust Eestis tähistama 1990-ndate alguses. Enne seda olid kasutusel mõisted “kliiniline ordinatuur” ja “eriinternatuur” ning eriarstiõpet viidi läbi suuremates raviasutustes, kes ka eriarstiõppes olijatele palka maksid. Ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus võeti vastu 1995. a ja nendes sätestati, et eriarsti kutse saamiseks tuleb läbida arstiõppele järgnev kahe- kuni viieaastane residentuur ja vastava kutse annab Tartu Ülikool. Residente hakati käsitlema üliõpilastena ja neil oli õigus stipendiumile. Osa residente omandas 1990-ndatel eriarstikutset kas raviasutuste toel või omaenda vahenditest, sest riigieelarvest rahastati vähem õppekohti, kui raviasutustel vaja oli.

Aastatel 1999-2000 täpsustati eriarstiõppe läbiviimise korraldust ja töötati välja residentuuri rahastamise uued alused, mis kehtestati vastavate seadusemuudatustena Ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli seaduses alates 2001. a jaanuarist. Sellest aastast Tartu Ülikooli eriarstiõppesse vastuvõetud isikuid nimetatakse arst-residentideks, kelle õpet rahastatakse täies mahus riigieelarvest ja kes erinevalt teistest Ülikoolis õppijatest pole üliõpilased.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!