Viljatute meeste kõrgemat vähki haigestumist selgitab geneetiline eelsoodumus

Viljatus mõjutab 7–10 protsenti meestest kogu maailmas ning see on mitmete krooniliste haiguste riskitegur. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli inimese geneetika nooremteaduri Anu Valkna sõnul on varasemad uuringud näidanud, et madalama seemnerakkude arvuga meestel on kaks korda suurem tõenäosus elu jooksul vähki haigestuda. „Samuti on leitud, et mitte ainult viljatutel meestel, vaid ka nende sugulastel esineb kõrgemat vähiriski. Uurisime, kas neid tähelepanekuid võib selgitada geneetilise eelsoodumusega,“ ütles ta.

Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga uuriti üle 500 teadmata põhjusega viljatu mehe geneetilist materjali võimaliku vähi eelsoodumuse välja selgitamiseks. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetoolis välja töötatud töövoogu rakendades analüüsiti andmetest üle 150 perekondliku vähiga seotud geeni.

Tulemused näitasid, et perekondlike kasvajatega seotud geenileiud on viljatutel meestel ligi viie korra sagedasemad võrreldes viljakate meestega. „Leidsime, et viljatute meeste seas kannab eelsoodumust põhjustavat geenivariant iga 15. viljatu mees võrreldes ühega 64-st viljakast. See võib ka olla põhjuseks, miks viljatud mehed haigestuvad sagedamini oma elu jooksul vähki – neil on juba olemas geneetiline eelsoodumus mis teeb organismi vähi suhtes vastuvõtlikumaks," ütles Valkna. Samuti leidsid uurijad, et mitmel patsiendil oli uuringu läbiviimise ajaks diagnoositud vähk ning mitmetel esines vähki ka perekonnas. „See toetab hüpoteesi, et nendes perekondades on eelsoodumust. Kahjuks ei olnud meil antud uuringu raames võimalik hinnata vähi levimust, sest kaasatud mehed olid keskmiselt nooremad, kui pärilikud vähid enamasti avalduvad,“ lisas Valkna.

Anu Valkna sõnul on uuringu tulemustel laiem praktiline mõju. „Teame, et mehed pöörduvad viljatusega arsti juurde varem, enamasti siis, kui vähk ei ole välja arenenud või on asümptomaatiline. Seega võimaldaks eelsoodumustega patsientide leidmine pakkuda sekkumist haiguse varastes faasides. Samuti ei pruugi geenileid mõjutada vaid meest ennast, vaid ka tema pereliikmeid. Mõned geneetilised vähisündroomid mõjutavad ebaproportsionaalselt rohkem naisi. Näiteks suurendavad BRCA geenimuutused peamiselt rinnavähi riski naistel, samas kui Lynchi sündroom on lisaks kolorektaalvähile seotud endomeetriumi vähi tekkega. Seega pakuks kliinilist väärtust ka pereliikmete uurimine,“ selgitas ta.

Artikkel „Significantly increased load of hereditary cancer–linked germline variants in infertile men“ avaldati kõrge mõjukusfaktoriga ajakirjas Human Reproduction Open. Artikliga saab lähemalt tutvuda siin.