Tartu Ülikool osaleb rahvusvahelises projektis, mis aitab Aafrika riikides paremini mõista kliimamuutuste tervisemõju ja mille käigus luuakse meetmeid sellega kohanemiseks.
Hans Orru rääkis saates „Kuue samba taga“, mida tähendab kestlik areng, miks sellega tegelemine on oluline, mida täpsemalt teeb Tartu Ülikool ja kuidas on meditsiinivaldkond sellega seotud.
Valminud personaalmeditsiini IT-taristu võimaldab Eesti arstidel ja õdedele kasutusele võtta geeniandmed, et ennetada haigusi ja leida inimesele sobivaim raviplaan.
Infokiri toob kord kvartalis lugejani kestlikkusega seotud teadusuudised ja ürituste info, käsitledes eri teemasid nii looduskeskkonna, ühiskonna, tervise kui ka kultuuri ja keele vaatenurgast.
Tartu Ülikoolis alustasid kevadel tegevust võrdse kohtlemise tugiisikud, kes annavad ülikooliperele nõu ja esmast tuge ebavõrdse kohtlemise kahtluse korral.
14. aprillil ilmus Tartu Ülikooli esimene kestlikkuse infokiri, mis toob kord kvartalis lugejani kestlikkusega seotud teadusuudised, lugemissoovitused ja ürituste info.
Kestliku arengu keskuse teadlased toovad äsja avaldatud IPCC aruande valguses esile kaheksa olulist tõsiasja ning üheksa tegevust, mis on seotud Eesti ja kliimamuutustega.
Rahvusvahelise kliimapaneeli (IPCC) sünteesiraporti valguses on Eestil vaja senisest konkreetsemat tegevusplaani, kuidas kliimamuutusi pidurdada ja tagajärgedega kohaneda.
21. veebruaril ilmub Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“, mis on varasematest mahukam ja valminud seni suurima autorkonna koosloomes. 70 kaasautorist 27 on seotud Tartu Ülikooliga.