Esmakursuslane Sofia Nikitina: õppimine ja teadmised on meditsiiniteaduste nurgakivi
Arstiteaduse esmakursuslase Sofia Nikitina 2023/2024. õppeaasta avaaktusel peetud kõne
Tervist kõigile siinviibijatele!
Olen Sofia, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esmakursuslane ja mul on suur rõõm tervitada meid – Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonna esmakursuslasi!
Minu soov saada osaks meditsiinimaailmast tärkas juba lapsepõlves, kuid see muutus eriti tugevaks, kui veetsin aasta Ameerikas vahetusõpilasena. Seal sain võimaluse avastada meditsiinimaailma eri tahke ning õppida terviseteadust kõrgkooli tasemel. See kogemus avas mu silmad selle valdkonna mitmekesisusele ning tõi mulle kindluse, et see on tõesti valdkond, millele soovin pühenduda. Minu huvi süvenes veelgi, kui võtsin osa meditsiiniringist Nõo Reaalgümnaasiumis, kus kuulsin meditsiinitudengitelt põnevaid lugusid ja seiku õpingutest.
Meil on kõigil seljataga pikk ja põnev teekond, mille käigus kogesime mitmeid õppetunde ning omandasime väärtuslikke kogemusi. Ees ootab kahtlemata veelgi pikem ja pingutust nõudvam rännak, kuid meie teekonna mitmekesisus ja sellesse pühendumus teevad sellest vaid põnevama seikluse. Olenemata rajast, mida mööda igaüks meist siiani on jõudnud, tähistame täna meie ühist sammu meditsiinialase hariduse suunas. See samm sümboliseerib meie soovi ja püüdlust anda oma panus sellesse valdkonda, mis meid kõiki inspireerib.
Alates hetkest, kui oleme astunud esimese sammu sel teekonnal, oleme samuti astunud vastutuse ja võimaluste teekonnale. Peame õppima hoolega, sest meditsiin on valdkond, kus meie teadmised ja otsused mõjutavad otseselt inimeste elu ning tervist. Möödunud aastal kõlas samal aktusel lause: "Elu ei muutu kunagi lihtsamaks, kuid me saame tugevamaks." Olen sellega päri. Minu meelest kajastab see tõdemus eriti hästi mitte ainult elu üldist olemust, vaid ka just meditsiinivaldkonna eripära. Nagu elus tervikuna, siis ka meditsiinimaailmas kehtestatakse meile kõrged nõudmised ja ette tuleb tihtipeale keerulisi olukordi, kus eksimisruumi pole. Nendele vastu astumine nõuab julgust, järjekindlust, tugevust ja teadmisi.
Õppimine ja teadmised on meditsiiniteaduste nurgakivi. See moodustab aluse kogu ülejäänud teekonna jaoks. Seega on just uute teadmiste ammutamine see, mis nõuab meilt pidevat pühendumist ja järjepidevust. Samas on meditsiin ka midagi enamat, kui lihtsalt teaduslikud faktid ja meditsiiniline oskusteave. See on oskus märgata detaile. See on oskus mõelda kriitiliselt. See on sügav pühendumus, empaatia ja austus inimelu vastu. See on kutsumus aidata teisi, parandada elusid ja muuta maailma paremaks paigaks. Iga patsient, kellega me tulevikus kohtume, on ainulaadne lugu, kellel on oma hirmud, unistused ja lootused. Meie ülesanne ei ole vaid diagnoosida haigusi ja määrata ravi, kuid ka olla toeks neile, kes vajavad meie abi kõige enam. Meie sõnad, meie puudutus ja meie kuulamine võiksid olla just see, mis tervendab mitte ainult keha, vaid ka vaimu.
Kuid unustada ei tohi ka meid endeid. Oleme siiski inimesed, kes vajavad vaheldust ja aega enesele. Oluline on leida tasakaal õppimise ja elu vahel. See võib tähendada aega pere ja sõprade jaoks, aega iseendale ning aega tegevustele, mis meile rõõmu pakuvad. Sport, kunst, loodus, hobid - kõik need asjad aitavad meil püsida heas vormis õpingutel ja jääda motiveerituks. Me ei saa ju olla head arstid, kui meie enda tervis kannatab.
Peame meeles, et me ei ole üksi sel teekonnal. Meil on kaasõpilased, õppejõud ja tugivõrgustik, kes on meile abiks. Küsime abi, kui seda vajame, ja pakume abi, kui näeme, et seda vajatakse.
Olen kindel, et Tartu Ülikoolis oleme osa kogukonnast, mis väärtustab teadmiste jagamist, inimlikkust ning üksteise toetamist. Oleme osa institutsioonist, mis üksnes ei varusta meid vajalike teadmiste ja oskustega, vaid annab ka võimaluse kujundada tulevikku ning tuua kaasa muutusi, mis inimesi aitavad.
Soovin teile kõigile jõudu, jaksu ja tervist sellel põneval teekonnal, mis meid ees ootab!
