Jana Tuusov kaitseb doktoritööd „Deaths caused by alcohol, psychotropic and other substances in Estonia: evidence based on forensic autopsies“

14. juunil kell 14.00 kaitseb Jana Tuusov arstiteaduse erialal doktoritööd „Deaths caused by alcohol, psychotropic and other substances in Estonia: evidence based on forensic autopsies" („Alkoholist, psühhotroopsetest ja muudest ainetest põhjustatud surmad Eestis: kohtuarstlikel lahangutel põhinev tõendus“).

Juhendajad: 
professor Marika Väli, Tartu Ülikool
kaasprofessor Kersti Pärna, Tartu Ülikool
kaasprofessor Katrin Lang, Tartu Ülikool

Oponent:
professor Philippe Lunetta, University of Turku (Soome)

Kokkuvõte
Liigne alkoholi tarvitamine on üheks enneaegse suremuse põhjuseks nii nagu on välditavaks surmapõhjuseks mürgistused psühhotroopsete ainetega. Oluline on välja selgitada alkoholi roll inimese organismi kahjustamisel ning selle suurusjärk rahvastiku tervise mõjutamisel. Lahanguleidudel baseeruv uuring on üks viis selle teostamiseks. Sellised väärtuslikku informatsiooni andvad uuringud on keerukad ning seetõttu pole neid palju läbi viidud. Selleks, et tuua välja alkoholi roll surmade põhjustajana ning selle kajastumine rahvastiku surmade statistikas, on omakorda oluline hinnata ja vajadusel parendada surmapõhjuste kodeerimist. Antud uuring oli Eestis esimene, kus kasutati detailset kohtuarstlikku lahangut alkoholi rolli uurimiseks enneaegses suremuses. 

Uurimistöö eesmärk oli  anda tõenduspõhine ülevaade tööealiste meeste alkoholist põhjustatud surmadest, kasutades selleks süvitsi minevat kohtuarstlike lahangute analüüsi, uurida põhihaiguse kodeerimisega seotud probleeme hulgiorganite alkoholist põhjustatud kahjustuse korral ning kirjeldada surmaga lõppenud alkoholi, psühhotroopsete ja muude ainete mürgistusi Eesti kogurahvastikus aastatel 2000-2009 ja 2010-2019.  

Uuringu tulemused näitasid, et Eestis kohtuarstlikule lahangule suunatud tööealistel meestel esinevad sageli alkoholist põhjustatud haiguslikud muutused siseorganites, mis viitab selles vanuserühmas alkoholi tervistkahjustavale tarvitamisele. Uuringu tulemustest nähtus, et osad alkoholi biomarkerid (PEth, EtG ja EtS) on kasutatavad surmajärgses diagnostikas ning neid võiks enam kasutada tavapraktikas ja lahanguid hõlmavates uuringutes, eriti kui puuduvad andmed lahkunu alkoholi tarvitamise harjumuste kohta. Lahanguleiuna hulgiorganite alkoholkahjustuse esinemise korral oli raske diagnoosida põhihaigust Rahvusvahelises Haiguste Klassifikatsioonis puuduvate võimaluste tõttu. Mürgistussurmade uuringu põhjal olid aastatel 2000–2009 esikohal alkoholimürgistused, kuid aastatel 2010–2019 mürgistused narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega.  

Uuringust saadavad teadmised on vajalikud alkoholistrateegia ja -poliitika kujundajatele ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kui kohtuarstlikke lahanguid teostavale asutusele. 

Kaitsmist saab jälgida ka MS Teamsis.

Teaduskonverentsi publik

Ootame teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile!

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.

Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire

Kevadine pilt Tahkuna loodusest

Avalikul aruteluõhtul küsitakse, kas kliimakriisis saab vaid teadusele loota