Neljanda staadiumi vähile on tekkinud paremad ravivõimalused

Igal aastal diagnoositakse Eestis pahaloomuline kasvaja 8000–9000 inimesel. Tervise Arengu Instituudi analüüsi kohaselt saavad 18 protsenti kõikidest esmajuhtudest vähidiagnoosi IV staadiumis, kus lisaks algkoldele on juba tekkinud siirded ehk metastaasid teistes elundites. Samuti võivad siirded tekkida varasemates staadiumites. See tähendab, et varem kontrolli all olnud haigus võib progresseeruda.  

Konverentsi üks korraldaja, Tartu Ülikooli onkoloogia professor Jana Jaal ütles, et senini on metastaatiliste haigete käsitluses valitsenud arusaam, et mitmete siirete puhul on mõistlik kasutada vaid süsteemseid medikamentoosseid ravimeid ehk keemia-, sihtmärk-,  ja immuunravi. „Viimased aastad on aga näidanud, et kaugmetastaasidega haigete hulgas on inimesed, kelle ravitulemust ja prognoosi saab lisaks efektiivsetele ravimitele oluliselt mõjutada ka lokaalse ravi lisamisega raviskeemi,“ ütles Jaal. 

Jaali sõnutsi on praegu arstide käsutuses efektiivsed sihtmärkravimid ja immuunravimid, mis võivad anda suurepäraseid ravitulemusi ning pikendada patsientide elu pikki aastaid. „Samuti on patsientide eluea pikenemine saavutatav metastaasidele suunatud lokaalse ravi, eelkõige täppiskiiritusravi lisamisega raviskeemi.” 

Jaal selgitas, et enamasti on uued vähiravi viisid ka hästi talutavad ning elukvaliteeti otseselt ei mõjuta. „Küll aga on uued ravistrateegiad loonud täiesti uue olukorra, kus toimiva vähivastase ravi foonil ei ole sageli esiplaanil enam patsiendi pahaloomuline kasvaja, vaid muud kaasuvad haigused ja probleemid, mis võivad rohkemgi patsiendi elukvaliteeti mõjutada. Seetõttu tuleks tänase päeva teadmiste juures hea prognoosiga IV staadiumiga vähihaiget käsitleda kui tavapärast kroonilise haigusega haiget, kes vajab radikaalsemat ravi ka kaasuvate haiguste korral.“ 

Konverentsi programmis on ettekanded Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistidelt, kes selgitavad IV staadiumiga vähipatsientide praegust käsitlust ning jagavad uusimaid teadmisi ja praktilisi kogemusi edasiseks erialade vaheliseks koostööks. Programm jaguneb kolmeks teaduslikuks sessiooniks, mille eesmärk on pakkuda arutelu ja süvaanalüüsi meedikutele. Neljas sessioon keskendub lisaks ka patsientide ja nende lähedaste teavitamisele ning toetamisele. 

Tutvu programmiga lähemalt siin.