Perearstiabi järjepidevust ja arengut toetavad programmid
Tervisekassa eesmärk on tagada hea perearstiabiteenus üle Eesti, sest perearstid on meie tervishoiusüsteemi üks olulisi alustalasid. Toimiva perearstiabi vajalikud komponendid on hästitöötav võrgustik, asendussüsteem ja arenguvajaduste toetamine. Perearstiabi järjepidevust ja arengut aitavad toetada inkubatsiooni- ja mentorlusprogramm. Tervisekassa tervisekommunikatsiooni osakonna peaspetsialist Vivika Tamra uuris, kuidas inkubatsiooni ja mentorluse rakendamisega seni on läinud ning mida arvavad nendest programmi läbinud perearstid. Artikkel avaldati ajakirjas Perearst.
Perearstide järjepidevuse tagamisele on palju kaasa aidanud juba neli aastat väldanud inkubatsiooniprogramm, mis ühendab nimistuta perearsti ja nimistust loobuva perearsti. Programm võimaldab nimistust loobuval perearstil, kes töötab väljaspool Tallinna ja Tartut, anda nimistu sujuvalt üle uuele perearstile ning uuel arstil juba töötavas praksises vaikselt sisse elada.
„Nii saab alustav arst tutvuda nimistu patsientidega ja õppida nimistut rohkem tundma. Samuti annab see nimistu patsientidele võimaluse uue arstiga varakult tuttavaks saada. Ühtlasi on alustaval perearstil inkubatsiooni kaudu hea võimalus paremini tundma õppida oma meeskonda,“ tõdeb Tervisekassa peaspetsialist Silja Vanaisak, kelle eestvedamisel programm toimub. Tema sõnul saab programmi kaudu lahkuv arst jagada uue arstiga oma töökogemusi ja tavasid, mis on hindamatu väärtusega, ning just seepärast plaanib Tervisekassa veelgi enam suunata uusi perearste inkubeerima seeniorarstide juurde.
Inkubatsiooniprogrammi abil on uue arsti saanud juba 18 nimistut
Alates 2020. aastast on programmist osa võtnud 18 inkubatsioonipaari, mis tähendab, et enam kui nelja aasta jooksul on vähemalt 18 arsti saanud oma nimistu sujuvalt üle anda uuele arstile. Aasta-aastalt on programmis osalenud arstide hulk suurenenud. Kui 2020. aastal oli kolm inkubatsioonipaari, siis 2023. aastal oli paare juba üheksa ning 2024. aastal on viie kuu jooksul inkubatsiooniprogrammi rahastamiseks esitatud kuus taotlust.
„Programmis osalevate arstide paarid on kokku saanud tavaliselt nimistule uue huvilise leidmise teel või kui resident on perearstikeskuses sooritanud oma praktika. Residentuuri ajal kokku saanud inkubatsioonipaaride korral on tavaliselt seeniorarst valmis oma pensionile minekut edasi lükkama senikaua, kui noor arst saab nimistu üle võtta,“ tõdeb Vanaisak.
Alustaval perearstil on oluline läbi mõelda, kas ta soovib oma nimistu liita mõne teise teenuseosutajaga või jätkata eraldiseisva ettevõtjana. Viimasel juhul aitab inkubatsiooniprogramm perearstidel ka vaikselt sisse elada ettevõtlusega seotud teemadesse. Tervisekassaga tasuks ühendust võtta mõlemal juhul. Programmist saavad kasu nii need paarid, kes on teineteist ise leidnud, kui ka need, kes meie abil veel paarilist otsivad.
Perearstide tagasiside inkubatsioonile
30 aastat perearstina töötanud dr Ene Arrole andis inkubatsiooniaasta kindlustunde, et ta ei peagi pensionile minnes Riisiperes oma kabineti uksi sulgema. Noor arst Kadri Klaos läks pärast kuuendat kursust dr Arro juurde praktikale. Tänu toredale meeskonnale ja kohalikele jäi ta Riisiperre käima ka pärast praktika lõppu. Aasta tagasi otsustati üheskoos läbi teha inkubatsiooniprogramm. Inkubatsiooni toel sai dr Arro 70 aasta juubeli puhul oma armsad Riisipere patsiendid üle anda dr Klaose headesse kätesse. Kogenud tohtri sõnul on suur õnn, et ta leidis targa ja tubli kolleegi, kes tema praksise ja patsiendid enda hoolde võttis.
Hiljuti inkubatsiooniprogrammis nimistu üle võtnud dr Anneli Soomets leiab,et programm on ennekõike sobilik noorele alustavale perearstile. „Programm annab võimaluse töölt lahkuval perearstil rahuliku südamega teenitud puhkusele jääda ja nimistuga alustaval perearstil mitte hüpata vette tundmatus kohas – tutvuda töökaaslastega ja saada aimu ka patsientidest, keda edaspidi ravima hakatakse,“ lisas arst. Kuna dr Soometsal on mitukümmend aastat perearsti töökogemust, siis sai tema programmi abil ennekõike paremini aimu, milline on tema uus meeskond, raviasutuste vaheline koostöö ja ka ülevõetava nimistu patsientide terviseprofiil.
„Inkubatsioon on hea algatus ja alustava perearsti jaoks ideaalne. Programmi käigus sain tuttavaks patsientidega ja jõudsin selgitada välja ka erinevaid patsiendikäsitluse probleeme, mis vajasid korrigeerimist,“ rääkis perearst Jekaterina Soitu, kes osales inkubatsiooniprogrammis Jõhvi vallas. Dr Soitu toob avameelselt välja ka kohti, mis vajavad arendamist, et programmi paremaks muuta. Tema arvates vajab inkubatsiooniprogrammi läbimine järelevalvet, et kontrollida, kuidas on inkubatsiooni ajal jaotatud tööde maht ning kuidas kasutatakse selleks ettenähtud ressursse. „Oluline on, et uus arst saaks tööle asudes teiselt arstilt vajalikku juhendamist ja saaks võtta nimistu teenindamise üle nii, et ta ei peaks kannatama teiste tegemata töö pärast,“ rõhutab tohter ühte kitsaskohta, miks ei pruugi programm olla alati edukas.
Mentorlus arendab uusi oskusi
Igal aastal on Tervisekassa hinnanud perearstikeskuste toimimist ja näinud, et toetamist vajab orienteeruvalt 200 perearsti, et pakkuda patsientidele veelgi kvaliteetsemat tervishoiuteenust. Seepärast lõi Tervisekassa tuge vajavatele perearstikeskustele mentorlussüsteemi, mis aitab programmis osalejaid ja annab ka võimaluse parandada kogu perearstisüsteemi tervikuna.
Juba kolmandat aastat toimus Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös mentorlusprogramm, mille käigus saavad arstid enda kõrvale mentori, kes aitab neil töösse sisse elada või saada oma senise töö kohta tagasisidet ja arendada uusi oskusi.
Perearstide mentorlusprogrammi eesmärk on poole aasta jooksul toetada menteedest perearstide arengut ja parandada nende juhtimiskompetentsi. Mentorid on kogenud perearstid ja tervishoiueksperdid, kellel on pikaajaline juhtimiskogemus.
„Mentorite ülesanne oli keskenduda menteede toetamisele ning pöörata rõhku just juhendatava enda sõnastatud eesmärkidele, näiteks sellele, kuidas muuta töökorraldus oma praksises efektiivsemaks, motiveerida meeskonda või korraldada tööjaotust nii, et patsiendid saaksid oma muredele võimalikult kiiresti abi,“ kirjeldas Tervisekassa partnersuhtluse osakonna peaspetsialisti Mari Kalbin.
Kalbin kinnitab, et mentorlusprogrammis osalemisel leidub kasutegureid nii menteedele kui ka nende mentoritele. „Lisaks mentorite toetusele on menteed saanud uusi teadmisi muutust käivitavate vestluste pidamiseks ja eesmärkide seadmiseks. Mentorid on saanud programmi jooksul teadmisi mentorluse olemusest ja coach’ivast juhtimisest, juhendamis- ja juhtimisoskustest,“ toob Kalbin näiteid.
Perearstide tagasiside mentorlusele
„Mentorlusprogrammi raames õpetati meile mentorluse teooriat, põhimõtteid, tehnikaid ja erinevaid coaching’u mudeleid. Õpetati praktilisi oskusi, nagu aktiivse kuulamise oskus, reflekteerimine, eesmärgistamine jm. Õppisime ka mitmesuguseid kovisioonitehnikaid. Lõpuks arutasime, kuidas saadud teadmisi oma igapäevatöös ja organisatsioonis rakendada,” rääkis perearst Laura Prett, kes varem osales programmis menteena ja viimane kord juba mentorina.
Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul õpetas see programm talle mentorina avatust ja jagamise julgust ning ka teiste osapoolte kuulamist. „Minu mentee õpetas mulle, et kiirustamata näed ja õpid protsessist rohkem. See programm andis mulle laiema perspektiivi, oskuse kuulata ja usaldada kolleege. Usun, et kõik programmis osalejaid said kaasa tööriistakasti, mis aitab oma meeskonda paremini juhtida ja ka patsiente paremini toetada,“ tõdes perearst.
Kuus aastat perearstitööd teinud dr Katre Altmets osales programmis, et saada häid nippe oma töö oskuslikuks korraldamiseks ning iseseisva ettevõtjana töötamiseks. „Programm aitas mul jõuda arusaamisele lühema- ja pikemaajalistest eesmärkidest oma töös. See motiveeris mind viima oma töö uuele tasemele, võtma ka nimistut ning hakkama mõtlema tulevikus ettevõtte ja iseenda töökoha ja töötingimuste loomisele. Sain vahetu ülevaate, kuidas tänapäevane hästitoimiv perearstikeskus võiks töötada ja mida on selleks vaja,“ rääkis dr Altmets programmi kasuteguritest.
Tohter tõdes, et mentori toel toimub arenguhüpe palju kiiremini. „Mulle meeldib õppida praktikutelt. Programmis osaledes nägin, kui tähtis on tulla oma keskusest välja ning näha ja kuulda, kuidas teised oma tööd korraldavad, ja hinnata kriitiliselt ka enda tööd,“ lisas dr Altmets.
Dr Prett, dr Altmets ja paljud teised soovitavad kolleegidel ning meeskondadel programmis osaleda. „Mentortehnikaid saab ja võikski kasutada meie igapäevatöös. Tore on kokku saada teiste arstidega, et jagada parimaid tavasid. Kovisiooni harjutamise käigus kolleegidega mõtete jagamine aitab leida lahendusi oma muredele ja paremini toime tulla tööstressiga. Kui sul on mingi mure, millele ei ole lahendusi leidnud, siis soovitan mentee rolli väga. Programm sunnib sind võtma aega, et oma eesmärgid läbi mõelda ja hakata planeerima edasisi samme. Seda aitavad teha nii õpitav teooria kui ka toetav mentor. Mina sain endale mentee näol ka väga hea sõbra, kellega kindlasti jätkame suhtlust edaspidigi,” lisas dr Prett.
Kolme aasta jooksul on mentorlusprogrammi läbinud 54 menteed ja mentorit. Igal aastal on osalejate arv kasvanud ja tagasiside olnud üha positiivsem. Kui esimesel aastal osales 30 inimest, siis viimases programmis oli juba 40 osalejat.„Tuleviku vaates on eesmärk koolitada välja piisavas mahus mentoreid, kes hakkaksid ka ise mentorlust pakkuma, ehk selline vastastiku toetamine ja parimatest tavadest õppimine võiks hakata iseseisvalt toimima. Seeläbi on võimalik muuta tugevamaks kogu perearstisüsteemi tervikuna,“ on Kalbin veendunud programmi vajalikkuses ja jätkumises ka tulevikus.
