Retseptiravim võib jõuda nii mustale turule kui sõbra suhu

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on viimase 15 aasta jooksul järjest enam neid noori, kes tarvitavad narkootikume. Kuigi uimastite seas on kõige levinumad alkohol ja kanep, väärtarvitavad noored rohkem ka retseptiravimeid.

Kui 2003. aastal oli ilma arsti loata retseptiravimeid tarvitanud viis protsenti 15–16-aastastest Eesti noortest, siis 2019. aastaks oli see number kahekordistunud ehk tõusnud 15 protsendini. Nii selgus Tartu Ülikooli terviseedenduse nooremteaduri Liina Veskimäe magistritööst. 

Veskimäe sõnul satuvad noored uinutite ja rahustite õnge, sest arst on neile varasemalt ravimid tervislikel põhjustel määranud. "Iga teine noor, kellele on arst välja kirjutanud uinuteid või rahusteid, võib hakata neid väärtarvitama või edasi müüma," leidis ta.

Tervise Arengu Instituudi riskikäitumise osakonna juhataja Sigrid Vorobjovi sõnul on uimastite ja rahustite, noorte slängis nn apteegi, tarvitamisel suurim murekoht retseptiravimite lihtne kättesaadavus. 

"Viimase kümne aasta jooksul on sagenenud vaimse tervise probleemid, seetõttu määratakse uinuteid ja rahusteid noortele ja pereliikmetele ehk siis arsti korraldusel tarvitatakse neid ravimeid ka rohkem," sõnas Veskimäe. 

Uinutid ja rahustid kirjutatakse välja juhul, kui noorel on näiteks depressioon või ärevus. Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhi Reigo Reppo sõnul on uinutite ja rahustite võtmist keeruline lõpetada, sest need tekitavad kergesti sõltuvust. 

"Suur osa psühhiaatria ravimeid on leidnud tee ka mustale turule. Mõnikord kuuleme, kuidas kusagil mingid tabletid liiguvad, mida sõbrad omavahel jagavad. Need on noored, kes juba tarvitavad aineid segamini ja neil on tõsiseid vaimse tervise probleeme," sõnas Reppo.  Samas tõdes ta, et Eestis on viimasel ajal palju vaeva nähtud, et arstid noortele retseptiravimeid enam nii kergekäeliselt välja ei kirjutaks.

Reppo sõnul väärkasutatakse retseptiravimitest kõige enam bensodiasepiine ehk rahusteid. "Bensodiasepiinilt maha tulemine on küllaltki keeruline, see ravim tekitab tunde, kuidas ma nüüd ilma selleta hakkama saan. See tekitab omakorda ärevust, mida proovitakse leevendada sama ravimi doosiga," sõnas Reppo. 

Bensodiasepiinid on retseptiravimite rühm, mis rahustavad, tekitavad uimasust ja lõdvestavad lihaseid. Seetõttu kasutatakse bensodiasepiine peamiselt tõsiste ärevus- ja unehäirete, võõrutusseisundite ja epilepsia korral. Retseptiravimite rühma kuuluvad sellised tooted nagu näiteks Xanax, Alprazolam, Bromazapam, Diazepam ja Rivotril. 

Bensodiasepiini kuur peaks olema lühiajaline ehk kaks kuni neli nädalat ning arsti ettekirjutusi tuleb hoolikalt jälgida. Seda seetõttu, et korduval kasutamisel võib tekkida suurenenud ravimitaluvus ehk tolerantsus. Bensodiasepiinide ja teiste kesknärvisüsteemi pärssiva toimega uimastite ehk depressantide (alkohol, opioidid, rahustid, uinutid, GHB/GBLT jt) samaaegne tarvitamine võimendab nende toimet ja on eluohtlik.

Uimastiteni jõutakse läbi sõprade surve

Kuigi retseptiravimite väärtarvitamine on tõusnud, siis kõige levinumad uimastid on jätkuvalt alkohol, kanep, sissehingatavad ained, seejärel niinimetatud peonarkootikumid ja stimulandid: ecstasy, amfetamiin, kokaiin, LSD ja GHB. Sigrid Vorobjov tõdes, et võrreldes Põhjamaadega tarvitavad Eesti noored uimasteid rohkem. Küll aga tarvitatakse Eestis vähem kui Lätis ja Leedus.

"Näiteks 15–16 aastaste noorte seas on kanepi tarvitamise kogemus ligi 20 protsendil, stimulantide puhul kahel kuni kolmel protsendil. Need on noored, kes on uimasteid proovinud, kuid harjumus ei kujune välja," ütles Vorobjov.

Tema sõnul on uimastite tarvitamise puhul märksõna uudishimu ning soov olla täiskasvanulik. Just noores eas toimub iseseisvumine, eraldumine vanematest ning katsetamine, millele ei osata õigel hetkel pidurit tõmmata

2021. aastal TAI tehtud uuringust selgus, et 31 protsenti Eesti noortest olid elu jooksul tarvitanud mõnda narkootilist ainet, esimest korda keskmiselt 15-aastaselt. Narkootikume tarvitanud noortest on kolmveerand teinud seda mitmel korral. 

"Tegelikult ei ole teadmiste vähesus riskitegur uimastite tarvitamiseks, noor teab väga hästi ühe või teise aine mõju. Pigem on siin küsimus julguses jääda endale kindlaks, et mitte minna kaasa sõprade käitumisega," sõnas Vorobjov ning lisas, et noorte jaoks on oluline omaealiste heakskiit ning rühma kuuluvustunne. 

Reigo Reppo näeb, et kui noored ja lapsed pöörduvad arsti poole depressiooni või ärevusega, siis sageli on selle taga mitmeid murekohti ja riskikäitumisi. Uimastite tarvitamine on samuti üks enesekahjustamise viisidest, millel on mitmeid põhjuseid. "Neil on ikkagi kas raskused koolis, mingisugused käitumisprobleemid või on nad ärevad ja esineb meeleolude kõikumisi," lausus ta. 

Noor vajab toetavat tugivõrgustikku ja huvitegevusi 

Vorobjovi sõnul on igal noorel oma lugu. Selles, miks jääb mõnel noorel uimasti tarvitamine üheks või kahekordseks proovimiseks ning teisel eskaleerub see suuremaks probleemiks, on väga paljude erinevate tegurite mõju. 

"Me ei saa rääkida sellest, et noored ei tarvita enam alkoholi ja nad on liikunud kanepi tarvitamise poole. Pigem on see sama seltskond, kes proovib eri aineid," sõnas Vorobjov ning tõdes, et Eestis on noorte seas uimastite tarvitajaid pigem vähe, mis küll ei tähenda, et tegemist pole probleemiga.

Retseptiravimite, muuhulgas uimastite ja rahustite ning ATH-ravimite tarvitamisel tehakse samuti ennetustegevusi. Veskimäe sõnul reguleeriti hiljuti sõltuvust tekitavate psühhotroopsete ravimite väljakirjutamise korda. Näiteks ei saa ravimeid välja kirjutada korduvretseptiga või rohkem kui üheks kuuks, kui ravijuhis seda ette ei näe. 

"Arstidele peaks väga rõhutama seda, et kui arst kirjutab ärevuse, depressiooni või uinumisraskustega noorele välja rahusteid ja uinuteid, siis peab meeles pidama, et see on suur oht. Nad võivad ravimeid võtta arsti korralduseta või edasi anda enda sõpradele. Seda on oluline meeles pidada ning võimalusel pakkuda teisi lahendusi," rääkis Liina Veskimäe. 

Tervise Arengu Instituut on aastaid tegelenud uimastite tarvitamise ennetustööga ning Vorobjovi sõnul algab ennetamine noorte ja laste sotsiaalsete ning emotsionaalsete oskuste arendamisega. Läbi keskkonna proovitakse mõjutada ning arendada noorte teadlikkust ja käitumist. "See tähendab, et noor oskaks oma emotsioone kontrollida või nendega toime tulla ning sotsiaalses mõttes saada läbi omaealistega, koolikeskkonnas õpetajatega ning kodus perega," ütles Vorobjov. 

Reppo sõnul mängib noorte heaolu ja vaimse tervise juures olulist rolli huviharidus, sport ja füüsiline liikumine: see pakub meeleolule sama positiivset mõju kui antidepressandid. "Enamus noortest, kellel on probleemid, ei ole peaaegu mitte kunagi huviharidusega tegelenud ehk neil ei ole kunagi olnud harjumust ennast regulaarselt liigutada kasvõi harrastamise tasemel. Neil pole selliseid stiimuleid olnud, mis annaks neile eduelamust," lausus ta.  

Lisaks füüsilisele liikumisele vajavad noored enda ümber mentoreid ja eeskujusid, tõdes Sigrid Vorobjov. Lapsel peaks olema usalduslik suhe enda vanemaga. Teisalt on hea, kui noorel on usaldusisikuks veel mõni täiskasvanu: olgu selleks siis treener, õpetaja, tädi või onu. 

"Me ei saa eeldada, et laste ja noorte kasvatamisega tegelevad ainult vanemad, ennemuiste öeldi, et nii-öelda küla kasvatab. Noored vajavad enda ümber rohkem täiskasvanuid kui ainult oma vanemaid," sõnas ta.

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines „Publitsistika praktika“. Autorid on magistrandid Mari-Liis Timmotalo, Indrek Sarapuu, Tuuli-Ann Freienthal ja Triinu Tähe. Loe artiklit Novaatorist ja kuula Raadio 2 saadet „Piltlikult öeldes“.