Autor:
Andres Tennus

Riina Kallikorm: Soovin, et teie, tänased lõpetajad, jõuaksite tulevikus oma eluteel aega, kus teid valitaks oma eriala kuulsuste alleele

Avaldame reumatoloogia kaasprofessor Riina Kallikormi lõpetajate nimel peetud kõne 2023. aasta meditsiiniteaduste valdkonna lõpuaktusel.

Kallid tänased Tartu Ülikooli lõpetajad, austatud külalised, lugupeetud  kolleegid!

Mul on suur au olla auväärse Alma Materi aula kõnepuldis neljandat korda elus. Esmakordselt väitekirja kaitsmas sügaval vene ajal, teistkordselt inauguratsiooniloengut pidamas ja üle kümne aasta tagasi ja ning täna lõpuaktusel olles valitud üliõpilaste poolt. Suur tänu!

Meditsiinivaldkonna aktusel on täna 169 arsti, 18 proviisorit ja magistrikraadi saavad täna 21 õde ja rahvatervishoiu spetsialisti. Kokku 208  uut kolleegi, kellel kõigil on võimalus ja kohustus tänasest teenida oma rahvast, kes on võimaldanud neile kõrghariduse. See on koos füsioterapeutidega kompaniisuurune väeüksus. See on suur jõud ja võime. Sõjandusoskussõnad kõlbavad iseloomustama ka teie ülikooliaega. Pandeemia ja sõda puudutavad meid kõiki andes igale päevale uue näo. Kumbki neist ei ole lõppenud, aga meil tuleb need võita!

Teil on julget peale hakkamist, aga miks ka mitte, noorus, usk enesesse.

Arst oli sajandeid oma tähtsuselt Jumalast järgmine (next to God). Kõrge sotsiaalne staatus tähendas, et haiguse, elu- ja surmaolukordades rakendataks ainult parimat ja sobivat terapeutilist sekkumist üksikisikute huvides ning kasumi saamine  ei oleks teenusepakkuja esmatähtis kaalutlus.

Nagu maailmas üldiselt on meditsiiniski tänapäeval toimumas muutused, mis lähiaastatel muudavad tänaste ellu astujate, kuid ka vanema generatsiooni tervisega tegelevate inimeste tööd ja mõtteviisi.

Infotehnoloogia ja selle tähtsa osa tehisintellekti kasutamine (AI) tervishoius muutub üha olulisemaks, arvestades selle potentsiaali genereerida ja analüüsida tervishoiuandmeid, et parandada patsientide ravi ning vähendada kulusid ja kliinilisi riske, tõhustades samal ajal organisatsioonide haldusprotsesse.

Tehisintellekt võib tuua kaasa uusi kasvuallikaid, muuta inimeste tööd ja parandada nende töö tõhusust.

Järelikult võib  nende süsteemide rakendamine tervishoius:

- võimaldada optimeerida tervishoiuressursse, oluliselt mitte suurendades kulusid elaniku kohta;

- tõsta patsientide rahuolu, parandada elanikkonna tervist;

- parandada tervishoiutöötajate rahulolu, mõjutades tulevikus üha enam ka uute spetsialistide  ettevalmistust ülikoolis.

Personaalse meditsiini arenedes on näiteks proviisorite ees tõeline väljakutse – hakata tegema individuaalseid kindlale haigele sobivaid nt 3D prinditud tablette, mis ei ole enam ulme. Automatiseerimine ja AI algoritmid võivad tulevikus suurendada proviisorite vastutust akuutse ja kroonilise haiguse ravi kontrolli all hoidmisel.

Meeskonnatöö ei ole vaid moodne sõna, vaid praegune reaalsus - tervise eest võitlevad arstid saavad tulemuse vaid koos töötades haritud töövõimekate õdedega, proviisorite , füsioterapeutide ja teistega, kes saavad mõjutada inimese ja tervikuna – ühiskonna - heaolu. Ressurss ei ole siin ainult rahaline .

Sain oma arstidiplomi kätte siinsamas aulas Lenini kuju valvsa silma all. Kui minusugused arstideks aastakümneid tagasi  tunnistati ja kellest edaspidi sisehaiguste arst sai, siis neile oli vajalik lugemis- ja kirjaoskus (eesti ja vene keeles), pliiats ja sulepea, paberiliim, stetoskoop või fonendoskoop. Arsti edu sõltus lisaks veel kuulmis- ja kuulamisoskusest, käelisest osavusest ja tihti aitas arenenud empaatiavõime. Meditsiinikirjandus oli raamatukogus vene- ja vanemast ajast saksakeelne ja uudiseid maailmast saime valikuluselt venekeelsete abstraktide ajakirjade näol. Laboris tehti esimesi valkude paberelektroreesi katseid ja apteegist sai erinevaid ravimeid, mida sageli kohapeal toodeti, segati. Õed keetsid süstlaid ja süsteeme, et neid uuesti saaks kasutada. Rahvatervise magistritest ei teadnud keegi midagi, sest tegelesime rohkem tagajärgede kui ennetusega.

Tänaseks  saab nö kodunt lahkumata palju tööd ära teha. Alates anamneesist ja lõpetades diagnoosi ja raviga. Info on kiiresti kättesaadav nii haigele kui arstile. Kõik teavad e-konsultatsioonidest, mis kindlasti annavad enamasti tarka nõu, lühendavad järjekordi, aga mõnikord teevad arstist ja õest dispetšeri tervise keerdkäikudes. Patsiendid ootavad meilt aga endiselt ka lihtsalt ära kuulamist nagu Eesti kultusfilmis „Mehed ei nuta“ Ervin, kellele lisaks kindlatele haigustele tegid veel muret seedimine, kops, süda, magu ja põrn. Kindlasti pole nimekiri täielik.

Samas meil jätkub palju probleeme, mis kliimamuutuste, sõdade kõrval võivad proovile panna rahva tervise ja üldisemalt, meditsiini tuleviku.

Kui saab avastada kõike „abnormaalset“, on täppismeditsiini, personaalse meditsiini ees tohutu väljakutse. Vaja on ennustada, millised nendest põhjustavad kliinilisi nähte, haigust ja surma. Selleks on  vaja uuringuid, paremaid algoritme, parandamaks põhjuslikke arusaamu. Vaja on jõuda abnormaalsuse  (EKI sõnastiku järgi: ebanormaalne, loomuvastane, normist kõrvale kalduv) täpse defineerimiseni ja selguseni, mida on vaja skriinida.

Prognostilised uuringud suures mahus, pikaajalise jälgimise käigus, võivad anda tulemusi ja vähendavad üle diagnoosimist, liigset ravi  ja see tähendab vähem  kulutusi tervishoiusüsteemile ja inimestele paremat elu.

Veelkord filmitsitaadiga: Seltsimehed, paigal seismine on igatahes tagasiminek, selle pärast seltsimehed, tegutsegem!

Küsimus on : kuidas ja kuhu? Tundub, et tuleb ümber hinnata meie võimalused ja püüda liikuda suundades, mis ei jätaks kedagi abita ja oleks samal ajal parimal võimalikul tasemel. See dilemma nõuab meie riigis lahendamist lähitulevikus ja see pole kindlasti lihtne ülesanne.

Lõpetuseks, lähen isiklikuks:

Soovin, et Teie, tänased lõpetajad, jõuaksite tulevikus oma eluteel aega, kus teid valitaks oma eriala kuulsuste alleele – teile omistatud tähekesed ilmuksid Eestis, aga miks ka mitte maailmas ja oma tänukõnes võiksite kasutada tuntud räppari  abi: Tahan öelda aitäh, et olen endasse uskunud. Tänada end kogu selle raske töö eest, et mul pole olnud vabu päevi. Et ma pole alla andnud. Tahan tänada end, et olen alati olnud andja ja andnud rohkem, kui olen vastu saanud. Tahan tänada end, et olen püüdnud teha rohkem õigeid kui valesid asju. Ja olen tänulik , et olen jäänud alati endaks.

Teie õppejõud Tartu Ülikoolis, lähedased on andnud oma parima. Nüüd jääb üle soovida õnne ja edu ning tuult tiibadesse!

Infotund: arstiteaduse õppekava praktiliste arstlike oskuste lõpueksam

21. mail kell 13–16 toimub Schmidti keskuses (ruumis 0088/0089) arstiteaduse õppekava praktiliste arstlike oskuste lõpueksami infotund

Doktoriõppe vabad kohad

Kuulutame välja vaba doktoriõppekoha doktoriõppe kolmandal aastal (vana õppekava).
mees loeb dokumenti

Uuest õppeaastast muutuvad tasuta õppimise tingimused