Sirje Sammul kaitseb doktoritööd „Prevalence and risk factors of arterial hypertension and cardiovascular mortality: 13-year longitudinal study among 35- and 55-year-old adults in Estonia and Sweden“

14. juunil kell 14.00 kaitseb Sirje Sammul doktoritööd „Prevalence and risk factors of arterial hypertension and cardiovascular mortality: 13-year longitudinal study among 35- and 55-year-old adults in Estonia and Sweden” („Arteriaalse hüpertensiooni levimus, kardiovaskulaarne suremus ja nendega seotud riskitegurid: 13-aastane longituuduuring 35- ja 55-aastaste täiskasvanute hulgas Eestis ja Rootsis”).

Juhendajad:
kaasprofessor Kersti Pärna, Tartu Ülikool
täisprofessor tenuuris Margus Viigimaa, Tallinna Tehnikaülikool

Oponent: 
epidemioloogia kaasprofessor Axel C. Carlsson, Karolinska Instituut (Rootsi)

Kokkuvõte

Arteriaalne hüpertensioon on laialt levinud haigus, mis tõstab oluliselt riski kardiovaskulaarseks haigestumuseks ja suremuseks. Arteriaalse hüpertensiooni prognoosis on varajane avastamine ja riskitegurite vähendamine olulise tähtsusega.

Doktoritöö käsitles arteriaalse hüpertensiooni levimust ja kardiovaskulaarset suremust ning nendega seotud riskitegureid Eesti ja Rootsi 35- ja 55-aastastes kohortides 13-aastases kahe lainega longituuduuringus. Riskiteguritest keskenduti psühhosotsiaalsetele teguritele, isiksuseomadustele, elustiili teguritele ja tervisenäitajatele.

Uuringu tulemusena leiti, et arteriaalse hüpertensiooni levimus oli pärast 13-aastast jälgimisperioodi Eestis oluliselt kõrgem kui Rootsis. Võrreldes rootslastega oli eestlastel 35- ja 55-aastaste vanuskohordis oluliselt kõrgem depressiivne meeleolu ja negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju, kuid madalam üldine elukvaliteet mõlemas uuringulaines. Võrreldes 55-aastaste arteriaalse hüpertensiooniga rootslastega oli sama diagnoosiga eestlastel uuringu teises laines negatiivsete stressitekitavate elusündmuste mõju oluliselt kõrgem ja meisterlikkuse tase oluliselt madalam. 13-aastase jälgimisperioodi jooksul surid kokku ligi pooled 55-aastastest Eesti ja Rootsi meestest kardiovaskulaarsete haiguste, neist kaks kolmandikku isheemilise südamehaiguse tõttu. Kardiovaskulaarset suremust ennustasid eelkõige suitsetamine ja kõrgem vereplasma interleukiin-6 tase. Eesti uuringu 55-aastaste kohordis näitasid mitmed psühhosotsiaalsed ja elustiili tegurid ning tervisenäitajad sõltumatut seost arteriaalse hüpertensiooniga, kuid lõplikus regressioonmudelis ennustas hüpertensiooni riski vaid rasvumus.

Doktoritöö tulemused on rakendatavad arteriaalse hüpertensiooni haigestumuse ja kardiovaskulaarse suremuse ennetuses ja vähendamises Eestis. Sekkumised peaksid olema terviklikud, kus  lisaks eluviisi teguritele tuleb varakult välja sõeluda psühhosotsiaalsed tegurid ja isiksuse omadused.