Tagasiside

Osakoormusega residentuur

Tagasiside: osakoormusega residentuuri läbimise võimalus võiks laieneda kõigile huvitatuile, mitte vaid konkreetsele sihtrühmale.

Osakoormusega residentuuri saab läbida arst-resident, kes on kuni kolmeaastase või puudega lapse vanem või eestkostja, õpib doktoriõppes või hooldab pereliiget, kes haiguse, puude või muu erivajaduse tõttu vajab igapäevatoimingutes abi.

Residentuuri eesmärk on harjutada arst-residente arsti elukutse juurde käiva töökoormusega, mistõttu ei ole õigustatud osakoormuse võimaldamine kõigile. Osakoormuses on lisaks töö ja pereelu ühitamisele nähtud ka võimalust residentuuri kõrvalt välismaal töötada. Kui arst-residenti kõnetab võimalus töötada mõnda aega välismaal, on lahenduseks see, et alates 1. aprillist 2020 saab residentuuri üheks kuuks kuni üheks aastaks omal soovil peatada. Seda võimalust saaksid muu hulgas kasutada kõik need residendid, kes soovivad osaleda välismissioonidel või vabatahtlikutöös ning teha praktikat või tööd spordivõistkondade juures.


Residentuuri kvaliteet

Tagasiside: residentuuriprogrammid on väga ebaühtlase kvaliteediga – mõnes pööratakse õppele rohkem tähelepanu, teises suunatakse kohe patsiente ravima.

Programmide ebaühtlane kvaliteet tuleneb osalt programmide ja juhendajate erinevusest. Töötame selle nimel, et meie residentide juhendajaid koolitada, nii et õpetamise ja juhendamise kvaliteet oleks ühtlasem. Residentuuriprogrammide ebaühtlust võiks vähendada tsüklite õpiväljundite kirjeldamine programmides ning programmide regulaarne sise- või välishindamine. Tsüklite õpiväljundite kirjeldamisega programmides alustati 2020. aasta sügisel ja muudatustega programmid saavad kinnitatud hiljemalt 1. aprilliks 2021.

Tsüklite õpiväljundite kirjeldamise kaudu on võimalik senisest paremini tagada, et baasasutused pakuvad tsükli tegelikest eesmärkidest lähtuvat praktilise töö kogemust. Selle poole ka liigutakse. Ülikool on näiteks sünnitusabi ja günekoloogia viieaastase programmi jaoks sellised väljundid juba välja töötanud. Praeguseks on need meditsiiniteaduste valdkonna nõukogus heaks kiidetud ja Sotsiaalministeeriumis kooskõlastatud.

Tagasiside: tunnen, et mu tagasiside ei ole tõhus

On oluline, et tagasisidestamine oleks regulaarne. Alates 1. aprillist 2020 on residendi tagasiside baasasutuse kohta kohustuslik. Selleks peab arst-resident kaks korda õppeaastas koostama kirjaliku aruande praktilise koolituse läbimise kohta baasasutuses ning esitama selle koos oma hinnanguga baasasutuse kohta eriala üldjuhendajale 1. detsembriks ja 1. juuniks.

Et residentide tagasiside ka muutused ellu kutsuks, on moodustatud residentuuriprogrammide tagasiside töörühm, mida juhib onkoloogia eriala üldjuhendaja Jana Jaal.


Residentuuri korraldus

Tagasiside: residentuuripäevikud on ajale jalgu jäänud ja nende sisu ei huvita kedagi.

Residentuuripäevik võtab kokku arst-residendi töö ning annab parima ülevaate tema teoreetilistest teadmistest ja praktilistest oskustest. See tagasiside vorm on muutumas. Ülikool soovib üle minna e-portfooliotele, mis tagaksid senisest tõhusama ja konstruktiivsema tagasisidestamise, millest võidaksid nii residendid, arstidest juhendajad kui ka programmi haldajad.

Residentuuri tagasiside korrastamisele peaks kaasa aitama ka tsüklite õpiväljundite juurutamine.

Tagasiside: residentuuri sisseastumisega seotud teavet on raske leida.

Residentuuri sisseastumist ja eksameid puudutav teave tõstetakse esile nii residentuuri alamlehel kui ka valdkonna ja ülikooli uudisvoos.

Tagasiside: residentuur peaks koosnema 80% ulatuses praktikast ja 20% ulatuses teoreetilisest õppest, ent sisuliselt on arst-resident kogu oma tööaja praktikal, nii et teooriat peaks ta õppima oma vabast ajast.

Teoreetilise ja praktilise õppe jaotus on erialati ja praktikabaasiti erinev. Erialasiseseid ja -üleseid teoreetilisi koolitusi on püütud organiseerida selliselt, et residendil oleks võimalik vajalik teoreetiline õpe läbida, kuid programmide eripära tõttu pole alati võimalik ega ka ilmselt vajalik kõigil erialadel täpselt ühesugust õpet korraldada. Teoreetilise ja praktilise poole ebavõrdsust võiks vähendada tsüklite õpiväljundite kirjeldamine programmides.